Breadcrumb
Üritused
Olete oodatud näituse avamisele 1. novembril kell 19:00.
Näitus „Tiira-taara, tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“ räägib õõvast ja lootusetusest. See peegeldab enesehävituslikku olukorda, kus inimeste enda loodu on pöördumas üha jõulisemalt meie vastu. Koos näitusel osalevate kunstnikega luuakse teekond, mis on juhitud teadmatusest eelseisva suhtes.
Esimest korda kureerib Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) kollektiivselt, et tuua kokku erinevad kogemused ja mõttesuunad, hoida kokku ressursse ja vähendada ületootmist. Näitusel osalevad kunstnikud Ivana Bašić, Pakui Hardware, Anu Juurak, Jussi Kivi, Raul Keller, Johanna Maria Parv, Hanna Samoson, Emilija Škarnulytė, Peeter Ulas, Brit Pavelson & Sissela Jensen, Aaloe-Ader-Flo-Künnap-Soosalu.
„Väikelinna fenomen” näitus avatakse Pärnu Linnagaleriis 30. oktoobril, kell 17.00.
Näitus „Väikelinna fenomen” tegeleb väikelinnades toimuva kujutamisega ja kunstipõhise uurimuse reflektsiooniga. Väikelinnade kui kunstitegevuste asupaiku käsitlevat uurimust teostab Rait Rosin Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis. Kuue linna Haapsalu ja Paldiski, Valga ja Võru, Rapla ja Rakvere näitusekohtade võrdlemine seostub uurimuses sotsiaalse kunsti kaasava kunsti mudelitega. Uurimuse käigus kogutud intervjuud on osaks näitusest „Väikelinna fenomen”. Näitus keskendub väikelinna kunsti kui fenomeni uurimisele. Kunstnik leiab vastuseid küsimusele, miks on üldlevinud hoiakuks väikelinnas toimuva suhtes just skepsis ja vähem lähtutakse kaasavaid kunstipraktikaid rakendatest mõttearendustest. Eesti kunstielus esineb erisuguseid suhestumise laade, milles perifeeria mõiste pole tingimata esitatud kesksena.
„Kergem kui naine“ on dokumentaal-poeetiline lavastus elu raskuse ületamisest otseses ja kaudses tähenduses. Norman vaatleb Itaalia seni ainukest naisastronauti Samantha Cristoforettit kui inimest, kes on elu raskuse päris otseses tähenduses ületanud, jõudes avakosmose kaalutusse. Paralleelselt vaatleb Norman Itaalias töötavaid Ukraina võõrtöölisi, kellest on saanud omastehooldajad Itaalia peredes ning kes kannavad itaalaste elude lõpuaastate metafoorset, aga vanureid tõstes ka päris otsest raskust. Ometi ei vaju need naised võõraste elude raskuse all looka. Vastupidi, nemadki suudavad, ka avakosmoseta gravitatsiooni ületada. Kuidas on see võimalik ja mis on töö roll inimese eluõnnes - seda uuribki Normani teos, milles segunevad dokumentaalne uurimus, poeetilised paralleelid ning raskusjõudu trotsiv pilk inimelu kõige raskematele hetkedele.
Kunstiharidusega Kristina Norman on võrdselt tegev nii kaasagse kunsti kui dokumentaalfilmi alal.
Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia 105. sünnipäeva tähistava näituse Algusaegadest tänasesse: 1+1 avamisele kolmapäeval 30. oktoobril kell 15.30 aatriumi 2. korrusel
Näitus on avatud EKA aatriumi 2., 3., ja 4. korrusel ning satelliitnäitusena raamatukogus kuni 18. novembrini 2019
EKA erialasid tutvustaval väljapanekul on eksponeeritud ca 40 üksikteost, seeriat või õppetööde komplekti 52 autorilt. Kõik näitusel eksponeeritud teosed kuuluvad EKA muuseumi kogudesse, mille rikkalikud varasalved alles ootavad läbiuurimist.
Näitus tutvustab EKA kõiki praegu õpetatavaid erialasid kahe teose kaudu, millest üks on selle algusaegadest ja teine tänasest päevast. Aatriumi kolmel korrusel on valdkondlike gruppidena eksponeeritud vabad kunstid, sealhulgas maal, skulptuur, joonistus, graafika, foto, stsenograafia, animatsioon, uusmeedia, samuti rakenduskunstid, disain ja arhitektuur.
Tartu loodusmajas pakub hilis-sügisesse värvisärtsu Liia Lüdig-Algvere akvarellinäitus „Hiiutriibulised. Aastaring”.
Näituse avamine ja kohtumine autoriga toimub Simunapäeval, 28. oktoobril kell 18 Tartu loodusmajas.
Hiiumaal sündinud, seal elav ja töötav kunstnik tutvustab oma aastatepikkust tööd nii:
„Maalisin-kopeerisin Hiiumaa muuseumile vanaemade küütkuubede mustreid. See andis mulle huvitava ja põhjaliku ettekujutuse meie esiemade poolt eelistatud värvitoonide tohutust rikkusest. Vaimustusin, nähes samu värvikooskõlasid looduses.
Olete oodatud Stanislav Netšvolodovi näituse „Graafika” avamisele Tartu Jakobi galeriis teisipäeval, 29. oktoobril kell 17.00.
Stanislav Netšvolodov on eelkõige tuntud kui medalikunstnik ja skulptor, kuid viimastel aastakümnetel on kunstniku jõud raugenud ning ta on piirdunud põhiliselt maali ja graafikaga. Kunstniku väga omapärane stiliseering ja laad, mis on iseloomulikud ka tema skulptuuridele, on kandunud üle ka kunstniku kahemõõtmelisse loomingusse. Olulisteks elementideks autori loomingus on satiir ja värviküllane huumor, mis on läbi põimitud elurõõmuga. Teisalt tegeleb Netšvolodov ka tõsisemate teemadega, kuid neis on alati tunda teatud heasoovlikkust.
Näitamisele tulevad Stanislav Netšvolodovi viimase kahekümne aasta jooksul tehtud erinevates tehnikates tööd, samuti on väljas kaks kunstniku poja Gleb Netšvolodovi teost.
Neljapäeval, 24. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Mari-Leen Kiipli isikunäitus "no path goes through Asparaag".
Kunstnik sõnab oma installatiivse väljapaneku kohta järgnevat: „Vaatasin hämmeldunult ringi. Tolmurullid ja puru kleepusid mu naha külge. Proovisin neid minema pühkida. Vaadates enda silmadest välja, läbisin erinevaid keskkondi nagu hoov, sünnipäev, plastikust kasvuhoone, rohu mõju, aednike tüli, niiske roos, naalduvad varred, aastaringne suvila, üks tükk kusagilt mujalt, keha oli alati kaasas.”
Mari-Leen Kiipli (snd 1988) on õppinud fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Ta oli üks artist-run space’i Rundum asutajaliikmeid ning on pälvinud selle eest Adamson-Ericu stipendiumi ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. 2018.
25. oktoobril avatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis järjekordne näitus sarjast TUBA.
Näitustesarja „Tuba“ seekordseks kunstnikuks on kutsutud Krista Leesi. Muuseum alustas sarjaga möödunud aastal eesmärgiga kutsuda kaasaegseid kunstnikke ja disainereid suhestuma oma kogudega, argikeskkonda moel või teisel kujundanud esemelise materjaliga. Projekti käigus valmivad installatiivsed keskkonnad, mis põhinevad muuseumikogudest pärineval impulsil ning mida täiendavad kunstniku valitud materjalid ja märksõnad.
„Kui muuseumilt tuli ettepanek teha kogudest lähtuv näitus, olin just otsimas võimalust oma värskelt disainitud mööblikanga kasutamiseks ka tegelikkuses. Muuseum pakkus ühe võimalusena kanga kasutamiseks välja restaureerimist vajava diivani, mööblivabrikus Standard toodetud mudel M-222, autor Are Kala. Sellega oli heeringatega – herringbone (eestikeelne kangatüübi nimetus kalasaba) – kanga kasutamine otsustatud.
Reedel, 25. oktoobril avab maalikunstnik Merike Estna Malmö Moderna Museetis isikunäituse „Tuleviku tont täis mineviku mälestusi” ("Ghost of the future, filled with memories of past"). Andreas Nilssoni kureeritud näitus on Estna esimene isikunäitus Skandinaavias. Moderna Museet Malmö on 2009. aastast tegutsev Rootsi riikliku kunstimuuseumi Moderna Museet filiaal Malmös, mis korraldab iseseisvat näituseprogrammi eraldiseisvalt Stockholmis asuvast peamuuseumist.
Moderna Museet Malmö toimuval näitusel „Tuleviku tont täis mineviku mälestusi“ kohtuvad abstraktne kunst mütoloogia ja muinasjuttude maailmaga. Suuremahulises väljapanekus on Merike Estna viimase paari aasta teosed koos värske loominguga. Spetsiaalselt Malmö näituseks on kunstnikul valminud uus seeria keraamilisi anumaid ja neljaosaline monumentaalmaal „Ohustatud aegade ookean“ ("Ocean of Endangered Times"). Muuseumi kahes saalis toimuv näitus hõlmab Estna varasematest töödest teiste seas käsitsi maalitud keraamilistest plaatidest põrandat 13.
Kuressaare Raegaleriis avab maalinäituse graafik ja maalikunstnik Tiia Külv. Kunstniku osalusega avamissündmus toimub kolmapäeval, 23. oktoobril algusega kell 17.00.
Eelmisest näitusest Raegaleriis, mis toimus koos Peeter Mudistiga 1995. aasta augustis, on tänaseks möödunud hulk aastaid. Päris esimene näitus Saaremaal oli 1980ndatel Hansa Kunstisalongis.