Breadcrumb
Üritused
Henri Hütt ja Maarin Mürk nihestavad, värskendavad ja mõtestavad ümber kultuurisündmuste formaate luues uue produktsiooniplatvormi RESKRIPT.
RESKRIPTi pidulik lavastatud gala ja esmaesitlus toimub 14. novembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Järgnevad aktsioonid toimuvad sel hooajal EKAs, EKKMis, Tallinna Kunstihoones ja Sõltumatu Tantsu Laval.
Kultuurielus on paika loksunud terve rida sündmuseid, millel osalemist peetakse valdkonda kuulumisel ülimalt olulisteks. Ringlemine avamistel, esietendustel-linastustel, vestlusringides nii laval kui publiku seas toodab sümboolset ja sotsiaalset kapitali, aitab hoida “pildil”. Samas toimuvad need üritused suhteliselt samamoodi üle terve kultuurivaldkonna, justkui inertsist ning neile endile ei pöörata kuigi palju tähelepanu. See on mõnes mõttes ka mõistetav, tegemist ongi nn kõrvalproduktidega, mis on mõeldud millegi rambivalgusesse toomiseks – sündinud on uus teos!
Neljapäeval, 14. novembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Marco Laimre isikunäitus „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow”.
„A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow” on installatsioone, maale ja fotosid sisaldav Marco Laimre isikunäitus, mille aineseks on postapokalüptilised FPS-RPG tüüpi arvutimängud. „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag” on reaalne episood võimalikust arvutimängust, mis avaldub erinevate kaasaegses kunstis viljelevate võtete abil. Ekraanitõmmised, video-loop, absurdistatistika ning robokass Asta katkine prototüüp on elemendid, mida Tartu Kunstimaja suures saalis näha saab. Näitust on võimalik vaadata kolmes raskusastmes: kerges, raskes või õuduse võtmes.
Marco Laimre õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis kunsti ja disaini õppekaval, tema doktoritöö teemaks on „FPS-RPG tüüpi postapokalüptilised arvutimängud ja kaasaegne kunst”.
Neljapäeval, 14. novembril kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Kairo isikunäitus „Suvi linnas”.
Näitus toob vaatajate ette Kairo kümne loominguaasta jooksul valminud akrüülmaalide paremiku. Pesuehtsa naivisti loomingust voogab katkematu gauguiniliku lainena läbi andumus taimemotiividele, kirjudele mustritele, napilt riietatud naisterahvastele ja sõõrjatele ninasõõrmetele. Algusaastate Pöial-Liisi mõõtu lõuendid sirutavad end ajaga julgemalt välja ja moodustavad kokku kireva mosaiigi nähtud ilusast ja heast, vaevast ja viletsusestki.
Kunstnik lisab: „Maalides seedin enese mõtteid, kompan kust poolt tuuled puhuvad. Kujutan ette väge täis inimest, kes tahaksin olla. Torgin sõrmega kaduvikku ja kipun melanhoolseks, kuigi tahan korda saata head. Ka siis, kui käitun kui vandaal. Kutsun end muretult pühapäevamaalijaks, kuigi erinevalt mõnest teisest pole ma igapäevaolme ja -ulme tõttu veel saanud elada nii, et nädalas oleks pühapäevi seitse.
Neljapäeval, 14. novembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Taavi Suisalu isikunäitus „Oodates valgust”.
„Oodates valgust” keskendub valgusele, mis hargneb juuksekarva paksuste kiirte võrgustikena ookeanide põhjades, mägedes, mullas. Tehnoloogiaga läbipõimunud ühiskondadele on valgus, milles voogab põhiline osa tänapäevasest infovoost, sama eksistentsiaalne kui päike taimedele. See valgus on muutunud geoloogiliseks, pressides end millisekundite ajel läbi mägedest, kommunikatsiooni ajel ookeanide hämarusest, tardudes lõppeks sinaka helgina meie nägudel.
Kunstnik lisab: „Näitusel olevad Wardi kastid on kui miniatuursed suletud ökosüsteemid ja ühtlasi ka saared asjade vahelises võrgustikus – internetis. Asjad selles võrgustikus, olles avatud suhtlusele, toimivad ühtlasi ka söödana automatiseeritud protsessidele – bottidele – millede motiivid on läbipaistmatud ja seega teadmata.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna 25. juubelinäitus „Rahvuslikkuse otsingud“.
Avamine toimub kolmapäeval, 13. novembril kell 17 Kondase Keskuses.
Näitusega „Rahvuslikkuse otsingud“ tähistatakse 25 aasta möödumist rahvusliku käsitöö osakonna esimese õppekava talukujundus ja rahvuslik käsitöö avamisest. Viimase ümber on kasvanud rahvuslikke käsitöötraditsioone ja -oskusi uuriv ning arendav osakond, kus saab lisaks tekstiiliga seotud käsitöövaldkondadele õppida rahvusliku ehituse ja metallitöö erialal ning pärandtehnoloogia magistrikaval.
Ärkamisajal hoogu saanud rahvuslikkuse otsingud ilmnesid kiiresti ka materiaalses kultuuris. Ekspositsioon annab ülevaate meie tänaseid arusaamu kujundanud protsessi olulisematest ajaloolistest etappidest ja mõjutajatest ning näitab, kuidas rahvusliku käsitöö osakond tänapäeval pärandit mõtestab.
Kolmapäeval, 13.11.2019 kell 11.30 avatakse Toompea lossi kunstisaalis Tarrvi Laamanni (1973) isiknäitus „Uptop“. Näitus jääb avatuks 9. jaanuarini 2020.
Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee teisipäeva, 12.11.2019 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Avatava näituse looming on valminud viimase aasta jooksul Jamaica saarel. „Selle näituse looming sai koloriitne ja kontrastne nagu Jamaica elu, inspiratsiooni on andnud saare elanikud ja sealne lopsakas loodus – soe päike ja Kariibi meri. Impulsi olen võtnud otse loodusest ja kohalikust kultuurist – trükkisin lõuenditele mango, mandli ja banaanipuu lehti, kleepisin väljalõikeid kohalikest ajalehtedest.
Sel aastal 100. sünnipäeva tähistav Eesti Kunstimuuseum avab juubelinädala programmi 11. novembril. 11.‒17. novembril toimuvad erinevad üritused Disaini- ja Arhitektuurigaleriis, kus esitletakse kogumikku „Eesti Kunstimuuseum 100“, avatakse pop-up muuseumipood, kohvik ja tegeluslauad ning kuraatorid tutvustavad 2020. aasta näitusi.
Nädala avab Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, kes tutvustab 11. novembril kell 12 juubelikogumikku „Eesti Kunstimuuseum 100“. Iga päev on Pärnu maanteel asuvas galeriis avatud tegeluslauad, kohvik ja pood ning kõiki huvilisi oodatakse esitlustele, kus muuseumi uusi näitusi tutvustavad Eesti Kunstimuuseumi kuraatorid.
Juubelinädala temaatilises keskmes on Eesti Kunstimuuseumi filiaalid ning linnaelanikud ja kunstihuvilised saavad ülevaate igas harumuuseumis avatavatest näitustest. Teisipäeval, 12.
12. novembril kell 17 toimub Kinomajas (Uus 3, Tallinnas) Tõnu Virve mälestusseanss. Näitame mitmeid Tõnu filme ja teda tulevad meenutama tema kolleegid.
Plaanis on näidata järgmisi filme:
„Surmatants“ 125 min Film linastub 35mm filmi lindilt
„Luukas“ 84 min
„Armuunelmad“ 25 min
„Evald Okas“ 58 min
„Sõber“ 15 min
„Monument“ 54 min
Külalised: Vadim Fomitšev, Peeter Volkonski, Raivo Trass, Andrus Vaarik, Ita Ever, Ain Lutsepp, Toomas Hõrak, Toomas Lõhmuste, Sven Grünberg, Evald Okase lapsed, Peeter Kaljumäe, Rasmus Puksmann
Jätame endale vabaduse teha muudatusi filmide valiku osas, samuti tekkida muutuseid ka külaliste ridades.
Plaanis on näidata järgmisi filme:
„Surmatants“ 125 min Film linastub 35mm filmi lindilt
„Luukas“ 84 min
„Armuunelmad“ 25 min
„Evald Okas“ 58 min
„Sõber“ 15 min
„Monument“ 54 min
Külalised: Vadim Fomitšev, Peeter Volkonski, Raivo Trass, Andrus Vaarik, Ita Ever, Ain Lutsepp, Toomas Hõrak, Toomas Lõhmuste, Sven Grünberg, Evald Okase lapsed, Peeter Kaljumäe, Rasmus Puksmann
Jätame endale vabaduse teha muudatusi filmide valiku osas, samuti tekkida muutuseid ka külaliste ridades.
Seansi kohta leiab infot ka FB:
https://www.facebook.com/events/612344425968445/?notif_t=aymt_upsell_ti…
Filmiseansi idee Kristo Viiding
Filmiseansi idee Kristo Viiding
Avamine 11. novembril kell 18.00.
Konrad Mägi Ateljee Selts MTÜ, mis tegutseb Tartus, Raekoja plats 8 IV korruse ruumides, (samas, kus kunagi maalis Konrad Mägi), on Tartu ja Eesti kunstielus osalenud nüüdseks 30 aastat. Selts on välja kasvanud Pallase ühingu maalistuudiost. Vabaateljeena tegutsev maaliõppe keskus on alal hoidnud järjepidevust maalisuunal, mis tugineb natuuripõhisele maalilaadile, valguse ja värvi ning kompositsiooni tundmisele. Maaliõpet on jaganud pallaslased Kaja Kärner ja Heldur Viires. Seltsi liikmed, kellest enamus on paljude aastate jooksul stuudiumi läbinud, esinevad näitusel eriilmeliste töödega. Sel aastal on lisandunud ka mitu uut inimest, kes oma kunstnikuteed alles alustavad.
Viimase 10 aasta jooksul on Tartu Kunstimuuseumi kogusse lisandunud ostude ja annetuste kaudu erinevaid teoseid, muuhulgas nii fotograafiat, graafikat, maale, skulptuure, videot kui ka eksperimentaalseid installatsioone. Tartu Kunstimuuseumi ostukomisjon valib igal aastal välja kõrge kultuurilise ja ajaloolise väärtusega kaasaegse kunsti teoseid, mis leiavad koha muuseumi mahukates ja väärikates kogudes. Avalikule publikule jääb see muuseumi oluline tegevus aga mõnikord ebaselgeks. Ülevaatenäitus nendest teostest annab võimaluse vaadata seda, mis tehnikad on olnud populaarsed ja tähtsad eesti kunstis, ning jälgida, mis teemad on pakkunud kõige rohkem huvi autoritele.