Breadcrumb
Üritused
Olete oodatud Andro Kööbi “See linn on minu” avamisele Vabaduse galeriis reedel, 22. novembril kell 19.
Näitus on avatud 23.11 – 11.12.2019.
Tänavu suvise Hausi galerii näituse „Punkbarokk“, varieeruva koosseisuga rühmituse Neoeksprepost – seekord osalesid Andro Kööp ja keraamik Urmas Puhkan – taasesinemise loosungiks oli maailma päästev suurlinlik mäslev ilu.
Eesti Moekunstnike Ühendus avab Kastellaanimaja galeriis metsateemalise näituse.
Näitus „Metsa moodi“ avatakse reedel, 22. novembril kell 17.00 ja jääb avatuks kuni 14. detsembrini.
EMÜ juhataja Anu Hint tutvustab väljapanekut:
Eesti Moekunstnike Ühendus pühendab oma seekordse näituse põlismetsale, mis oli hoitud nõukogude ajal, kuid on määratud lageraiete läbi hävitamisele Eesti Vabariigi ajal.
Valdur Mikita on öelnud: „Eesti mets on kultuuri viimaseid varjupaiku Euroopas, usuline ja imagoloogiline anomaalia. See on nagu koeranael, millest kaasaegne korporatiivne intensiivmetsamajandus tahab võimalikult kiiresti lahti saada.“
Võimetuna midagi muutma, demonstreerivad moekunstnikud oma tundeid ja mõtteid näituse kaudu.
Teisipäeval,19. novembril, avati pidulikult Made Balbati illustratsioonide näitus Veranda galeriis Kohila koolituskeskuses Tohisoo mõisas. Näituse avamise puhul esinesid muusikakooli lapsed. Enne avamist tegi kunstnik külalistele tunniajase esitluse teemal, kuidas valmib muinasjutu illustratsioon kasutades digilauda ja Photoshop’i programmi.
Made Balbat on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1988. aastal graafika erialal, on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu liige, on töötanud kunstiõpetajana Tallinna Kunstikoolis (1990–1997).
Kunstniku illustratsioone on eksponeeritud mitmetel näitustel Eestis, Venemaal, Inglismaal, Poolas, Lätis, Soomes jm. Ta on osalenud rahvusvahelisel Tallinna Illustratsioonitriennaalil ning Wiiralti Preemia näitusel. Lisaks lasteraamatutele on kujundanud hulgaliselt ilukirjanduslikke teoseid kirjastusele Eesti Raamat. Tuntuimaks Made Balbati kujundatud raamatusarjaks on Põhjamaade romaan.
Kunstniku illustratsioone on eksponeeritud mitmetel näitustel Eestis, Venemaal, Inglismaal, Poolas, Lätis, Soomes jm. Ta on osalenud rahvusvahelisel Tallinna Illustratsioonitriennaalil ning Wiiralti Preemia näitusel. Lisaks lasteraamatutele on kujundanud hulgaliselt ilukirjanduslikke teoseid kirjastusele Eesti Raamat. Tuntuimaks Made Balbati kujundatud raamatusarjaks on Põhjamaade romaan.
Neljapäeval, 21. novembril kell 17 avatakse Mara Ljutjuki näitus „Ringlus“. Näituse teemaks on kunstniku elu erinevatel perioodidel, eriti emaks olemine ja mis ta on kaasa toonud. Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.
„See näitus on kokkuvõte minu hiljutisest eluperioodist, kus olen seisnud silmitsi kõigega, mis elu andjaks saamine ja emaks olemine on endaga kaasa toonud“, ütleb kunstnik. „Iga uue elu andmisel tunned, kuidas kõik, mis olid naise ja kunstnikuna selleks ajaks üles ehitanud,taas kord laiali laguneb ning see oma mina lahustub lihtsalt pikaks-pikaks ajaks olulisemate asjade vahele ära.“
Kunstnik on justkui nähtamatu aga vajalik kivi ühes kiviaias. Talle on saanud üha selgemaks naiseks olemise „võlu ja valu“. „Igapäevase elu kõrval tekib vastukaaluks teadmine, mida tahad ja millest sa enam loobuda ei saa.“
Mara Ljutjuk on maalinud sellele näitusele oma kolme lemmikpaika.
Arne Maasik näituse "Pusade" avamine Rae Kunsti Platsis (Rae Kultuurikeskuses) 20. november kell 19.00.
2000. aastal hakkas Arne Maasik süstemaatiliselt võsa pildistama ja aastate jooksul on „Pusade“ nimeline sari pidevalt kasvanud ja moodustanud ta loomingust üha silmatorkavamat osa. Kui Maasik pildistaks arhitektuuri nii, nagu pildistavad loodusfotograafid loodust, oleks tema piltidel kas üksikud tänavasildid või Kuidas valida koerale või kassile õiget toitu? Aga tema hoopis pildistab loodust nii, nagu arhitektuurifotograafid maju pildistavad.
Arne Maasik tegutseb arhitekti ja kunstnikuna aastast 1995, mil lõpetas Eesti Kunstiakadeemia magistri kraadiga. 1996-2003 töötas arhitektuuribüroos Künnapu & Padrik arhitektina. 2003-2007 töötas fotograafiafirmas Zepp Grafelin loovjuhina. 2007. aastal asutas ta fotograafiafirma Decadencity.
Näituse avamine 18. novembril kell 16.00.
„Oma viimaste aastate väga isiklikke joonistusi avalikkusele näidates tagab Arrak endale staatuse „surematu“, arvas Mark Soosaar väljapanekut Tallinnas nähes. „Kahtlustasin Jürit endale maailma kunstiajaloos koha kätte võitmises juba eelmise sajandi 60-ndate aastate lõpus, kui ühel sügisööl tema esimest näitust läbi Vabaduse väljaku Kunstisalongi akende nägin. Nüüd on Jüri sellele pjedestaalile kohale jõudnud“, lisas Soosaar.
Uue Kunsti Muuseumis avaneval näitusel vahelduvad igavikulised maastikud aastatuhandeid kestnud konfliktidega elusolendite vahel. See on XXI sajandi visuaalne piibel, mille kohta väljapaneku koostaja kunstiteadlane Tamara Luuk on arvanud nii:
„Jüri Arraku loomingus esineb maastik vaid aeg-ajalt ja sedagi fooni täiteks.
16.november
20.00
KuKu Klubis
20.00
KuKu Klubis
Laupäeva õhtul esinevad kunstikeldris artistid mitmelt rindelt!
Seintel on Mall Parise maalinäitus „Lift”, lavalaudasid nõtkutavad Eesti ja naabermaade kunstnikud performance´ite, muusika ja heliuuringutega.
Nelja tunni jooksul kohtuvad KuKu Klubi lavalaudadel psühhedeelse elektropungi grupp PVC16 (rus/usa/est), etenduskunstnik Kaarel Kütas (est), elastse kõriga vokaaalartist eleOnora (est), vürtsmagus laulja/laululooja Spice Mouse (est), müriseva kitarriga jutuvestja Kivi Larmola (fin/est) väntgrammafoni DJ Koff-Eini (fin) ja pisut kaasaegsem, vinüüli-ja cd-DJ Aivar Meos.
_______________________________________________
KAAREL KÜTAS – kohalolu / perfromance kunst
Ulvi Haagenseni isikunäitus “Distracting the workers / Töölisi peibutades” EKA Trepigaleriis on avatud 27. novembrini. Kuna tegemist on aknast vaadeldava näitusega, saab seda vaadata ööpäevaringselt.
„Töötan kunsti ja igapäevaelu piiril. Erilise rõhuasetusega kunstitegemise ja koduse koristamise tavadele keskendun kunsti ja argielu puutepunktidele, et teada saada, millised on nende omavahelised piirjooned, kattuvused ja mitmetimõistetavused.
Oma töös aitavad mind kolm kujutletavat abilist – kunstnik-koristaja, kunstnik-uurija ja kunstnik-bricoleuse. Koos teeme, koristame, mõtleme ja kirjutame.
Reedel, 15. novembril kell 17 avatakse harulduste kogu näitusesaalis köitekunstniku Luule Maari isikunäitus „Luuleraamatud“.
Näitust ühendavaks teemaks on luuleraamatud – nii eesti autorite looming kui ka maailma kirjandusklassika. Iga teos on saanud vastavalt sisule ja meeleolule omanäolise ning isikupärase kujunduse. Hinnatud kaasaegsete ja originaalsete kujundusvõtete kõrval on kasutatud ka klassikalisi köitekunstitehnikaid, sest neid valdab Luule Maar suurepäraselt.
Köitekunsti restauraatorina on ta end kurssi viinud väga erinevate ajalooliste stiilide ja tehnikatega aplikatsioonist kuni lõiketehnikani. Tema köiteid iseloomustab julge värvikasutus ning väga hea materjali- ja kompositsioonitunnetus.
Luule Maar on lõpetanud Tartu Kunstikooli teatridekoratsiooni eriala 1960. ja Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahkehistöö eriala 1969. aastal.
Näituse avamine 15.11 kell 18.0
Eesti Keraamikute Liit tähistab meie armsale emakeelele pühendatud aastat. Aastanäitus pealkirjaga "Õ" ongi pühendatud eesti keelele ja meie erilisele õ tähemärgile. Õ kui õhkõrn õielumi või õnnelik õunauss, Õ kui Tõde ja Õigus või Õ kui õõnesvorm. Me tunneme uhkust õ lisandumise üle eesti keele alfabeeti, sest õ tähega kõlabki „kõik“ paremini kui keik.
Osalevad autorid: