Üritused

Kondase Keskuses on kuni 5. juunini avatud Uhti puupõletuse keraamikanäitus „28 tundi tuld“.

Näituse teosed on valminud Uhti puupõletusahjus Tartumaal Uhti kõrtsi hoovis. Osalevad eri põlvkondade eesti kunstnikud, keda ühendab kirg keraamika ning puupõletuse vastu.
Keraamika valmimise kulg on pikk ja aeglane. Puupõletus võtab eriti kaua aega, nõuab oskusi ja eeldab meeskonnatööd. Nii saavadki keraamikud kokku puupõletusahjude juures, põletavad keraamikat, pajatavad lugusid ja peavad plaani, millal jälle kokku saada.
Kõige pikem põletus kestis 28 tundi, sealt tuli näitusele ka nimi. Ahi jahtub mitu päeva ja siis, kui uks avatakse, on kõigil väike värin põues. Keraamikajumalale on ahju otsa tehtud kujukesed heade suhte hoidmiseks, sest leek, tuhk ja kuumus annavad oma panuse ning seda erakordset ja ootamatut
keraamikud jahivadki.

Näitusel osalevad Karin Kalman, Meiu Münt, Maarit Mälgi, Maanus Mikkel, Priit Allas, Tõnis Kriisa, Eva Krivonogova, Kai Paks, Külli Kõiv ja Aili Palm.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

29. aprillil avatakse Kumu kunstimuuseumis publikule Lembit Sarapuu mahukas isikunäitus „Tegelikkus ja tõelisus“. Väljapanek teeb põhjaliku sissevaate kunstniku loomingusse läbi kuue aastakümne. Kokku eksponeeritakse näitusel üle 130 teose: vanim dateeritud teos pärineb aastast 1961 ning uusim aastast 2021.

Näituse ajal 92aastaseks saava Lembit Sarapuu (snd 1930) omanäolist ja väljendusrikast maalimislaadi on tema 60 aasta pikkuse kunstnikutee jooksul seostatud nii naivismi, transavangardi kui ka postmodernismiga. Sarapuu loominguliseks kõrghetkeks võib pidada Eesti taasiseseisvumise aega 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, kui tema mütoloogilistel ainetel loodud teosed ja eriti „Kalevipoja“ motiividega maalid kõnetasid laia publikut, ent hõivasid olulise koha ka kohalikus kunstikontekstis. Sarapuu teosed kuuluvad paljudesse era- ja muuseumikollektsioonidesse ning teda on autasustatud mitmete riiklike preemiatega.

Kunsthalle Recklinghausen
1. mai – 7. august 2022

Flo retrospektiiviga esitleb Recklinghauseni Kunsthalle eesti kunstniku Flo Kasearu esimest isikunäitust Saksamaal. Töötades erinevates tehnikates ja žanrites, suudab kunstnik tähelepanuväärselt koondada sotsiaalselt pakilisi ja poliitiliselt aktuaalseid teemasid.

Pildid leiad siit, sisselogimine ja parool - presse
Pikk pressiteade (ENG)

Avamine laupäeval, 30. aprillil 2022, kell 17.00

Lahtiolekuajad: T-‒N, pühad, 11.00‒18.00
Ekskursioonid giidiga: P 11:00

Riga Photography Biennial, "Screen Age III: Still Life", Riga Art Space, 22.04 -12.06.2022

Osalevad kunstnikud: Marianne Bjørnmyr (NO), Johan Rosenmunthe (DK), Sara Skorgan Teigen (NO), Sigrid Viir (EE) and Cloe Jancis (EE), Charles Richardson (UK), Santa France (LV), Nico Krijno (ZA), Līga Spunde (LV), Krišs Salmanis (LV), Vilma Pimenoff (FI)
Kuraatorid: Inga Brūvere (LV), Marie Sjøvold (NO)

Riia Fotokunsti biennaali peanäituse "Screen Age III: Still Life" näol on tegemist kolmanda osaga näituste seeriast mille alguspunkt on 2018 aasta biennaali näitusel "Screen Age I: Self – Portrait". Kolme näituse ühiseks fookuspunktis on tehnoloogia ja inimese vaheliste suhete kaardistamine digiajastul ja see kuidas esimene viimast tasapisi modifitseerib. Iga näituse keskseks elemendiks, läbi mille eelpool kirjeldatud suhet vaadeldakse, on üks kunstiajaloo klassikaline žanr; portree, maastik, vaikelu.

Neljapäeval, 5. mail 2022 kell 18.00 avavad Tim Høibjerg, Triin Marts ja Siiri Jüris Hobusepea galeriis ühisnäituse „Ja siis serv kehtestab end“ Näituse kuraator on Anne Vigeland. Näitus jääb avatuks 30. maini 2022.

Grupinäitus „Ja siis serv kehtestab end“ vaatleb emotsionaalsete suhete ja ihaga seotud keerulisi teemasid. Näituse pealkiri on laenatud Anne Carsoni teosest ”Eros the Bittersweet” (1986). Osalevaid kunstnikke ühendab huvi kehaliste kogemuste vastu – nad vaatlevad keha kui arhiivi, materjali, maastikku, anumat ja pelgupaika ning eksponeeritud teosed (maal, skulptuur, video, installatsioon) peegeldavad üksi- ja koosolemise viise segases ja kõledas maailmas pöörates erilist tähelepanu puudutuse, mälu, mängu ja intiimsuse mõjujõule. Kunstnikud – dialoogis üksteise, materjalide ning seotud traditsioonidega – mõtisklevad, kuidas iha vormib iseolemist, kuidas see meid loob ja lõhub ning kuidas me lakkamatult püüame pehmendada kahtluse teravaid servi.

Kuraator David Ashley Kerr, osalevad kunstnikud David Attwood, Enrico Freitag, Vika Kirchenbauer, Sigrid Viir.
Low galerii, Riia, 25.03-4.06.22

Grupinäitus käsitleb põgusalt töö ja selle representatsiooniga seotud kompleksset temaatikat, vaadeldes meie suhet vaba aja, laiskuse ja kunsti tegemise kui ühe töö vormiga.

Need kummalised uued „veoloomad” (Beasts of Burden) on omavahel seotud näiliselt loomupärasest vajadusest tootmisviiside järele ja võibolla samavõrd ka täitmatust ihast tarbida ja omada ja seda selleks, et täita omaenda puudujääke.

Lisainfo:
Low galerii
Lāčplēša iela 78A 
Rīga, Latvija LV-1011
E-post: galerijalow@gmail.com
K–R 15.00–18.00
L 14.00–17.00

Reedel, 6. mail kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Edgar Tedresaare isikunäitus „Antropotseen”.

Näitus tegeleb ajastikuga, mil inimliik on biosfääris domineeriv ning meie tegevus mõjutab otseselt planeedi elukeskkonda. Tedresaar keskendub peamiselt maastikele, mida inimene on ümberkujundanud ja korrastanud ning kust pärinevad tehnoloogiakeskse maailma jaoks olulised maavarad ja muud ressursid. Kõige selle peale me igapäevaselt ei mõtle, kuid nende ammutamise tulemusena hävivad nende piirkondade looduslikud liigid ja keskkonnad ning majandusliku kasu nimel kannatavad suured inimhulgad.

Tedresaar jätkab vormiliselt lõuenditükke uuesti väärtustava upcycling projektiga. Abstraktsete kompositsioonide aluseks on aerofotod ning need moodustuvad erinevate struktuuridega linase kanga kokku õmblemisel ja -liimimisel. Materjal on töödeldud pigmenteeritud lasuurikihtidega luues erinevate pindade koosmõjul akvarelliliku kuma.

Ene Valter „Tehtu tuules“ A-Galerii SEIFIS

06.05–04.06.2022

Reedel, 6. mail kell 18:00 avaneb A-Galerii SEIFIS Ene Valteri juubelinäitus „Tehtu tuules“, mis on ühtlasi kunstniku neljas isikunäitus A-Galeriis. Näitus püsib avatuna 4. juunini. 

Viimastel loomeaastatel on Valter palju tegelenud kõrgkuumusemailidega, mis on valdav ka selle näituse ehetes. Oma olemuselt küllaltki kapriisne ja tehnoloogiliselt nõudlik tehnika võimaldab omamoodi kustutada ehtekunsti erialal valdavalt tekkivat „värvinälga“. Eriti omaseks Ene Valteri emaililoomingus on saanud sinised toonid, mis on kõrvutatud türkiiside, roheliste krüsopraaside ja jaadiga. Üheks lemmikuks on ka pärlmutter – toon, mis oma rahuliku valge helgiga annab koos emailitud hõbedaga võluva koosluse. 

Kolmapäeval, 4. mail 2022 kell 18.00 avavad Hanno Soans ja Silvia Sosaar Draakoni galeriis ühisnäituse „Usupuhastus“. Näitus jääb avatuks 28. maini 2022.

„Aga kus on sündmuse juurte lõpp-punktid? Kus on sündmus-organismi viimased rakud? Neid ei ole. Nad on ainult kokkuleppeliselt olemas. See on eriti ilmne, kui vaadelda jälgitava sündmuse tagasiulatuvust võrdlevalt, ütleme kriminaalkoodeksi ja võimaliku süütunde ruumis.“

Jaan Kross, „Kajalood“, 1980

Kolmapäeval, 04.mail kell 17.00 avame kunstnik Mare Saare klaasinäituse „Ma olin liblikas“.

Klaaspaneelide seerias „Ma olin liblikas“ mõtiskleb autor liblika elutsükli sümboolse sarnasuse üle inimese eluteega. Näiliselt tuulte meelevallas lendlev liblikas alustab oma elu suhteliselt kaitstuna ja tagasihoidliku välimusega ning läbi muutuste pudeneb lõpuks värviliseks tolmuks.

Olles palju kulgenud maailma pidi, püüab kunstnik seda teekonda kokku võtta piltide reana, kus klaasmaterjali imeväärsest mitmekesisusest on välistatud talle eeldatavalt olemuslik läbipaistvus. Iga talletatud ajaviiv, koht ja mõttevälgatus on järelkujutisena kordumatute hetkede interpretatsioon.
Näitus jääb avatuks 28.maini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.