Üritused

Kolmapäeval, 25. mail kell 17 avatakse Pärnu Linnagalerii Raekojas Kairi Orgusaare ja Erki Kannuse näitus „Oktariin”.

Olete väga oodatud!

Meie aju on võimeline kujutlema enamat, kui välised muljed võimaldavad. Oktariin - kaheksas spektrivärv, mida näevad vaid võlurid ja tuvid - kangastub kunstnikele unes. Läbi sünaptiliste kogeluste leiavad aset võimlemisharjutused võrkkestal, sellal kui kohvitassi võib mahtuda kosmos.

Erki Kannuse (s.1958) maalid ja objektid pakuvad kirevat ja mitmekesist pilti, milles ilmub heiastusi nii sajanditevanusest kunstiloost kui inimkeha sümbioosist moodsa tehnoloogiaga; ons inimene robot või ehk enamat?

24. mail 2022, mil möödub täpselt kolm kuud Venemaa sissetungist Ukrainasse, avaneb tARTu galeriis, Aparaaditehases, Ukrainas elava kunstniku Viktoria kureeritud näitus „Päästik / Тригер / Trigger“, kus osalevad 38 Ukraina kunstnikku ning külalisena ka seitse Eesti loojat.

„Näitusel, kus kohtuvad Ukraina ja Eesti kunstnikud, saab vaadata maale, graafikat, illustratsioone, kollaaži, tänavakunsti, kalligraafiat ja videokunsti, mis kõik omal moel väljendavad loojate emotsioone Venemaa täiemahulise sõjategevuse osas Ukrainas,“ avab tARTu galerii käivitaja Raul Oreškin näituse tagamaid ja lisab: „Kuna sõjakoldest ei õnnestunud originaalteoseid kätte saada, on näitusel esindatud vaid mõned üksikud originaalid. Enamus teostest jõudsid meieni digifailidena, mis said kohapeal prinditud lõunditele“.

4. maist 5. juunini 2022. aasral on Kuressaares Saaremaa Kunstistuudio Loomekeskuses avatud klaasikunstnik Mare Saare näitus “Ma olin liblikas”.
Klaaspaneelide seerias mõtiskleb autor liblika elutsükli sümboolse sarnasuse üle inimese eluteega. Näiliselt tuulte meelevallas lendlev liblikas alustab oma elu suhteliselt kaitstuna ja tagasihoidliku välimusega ning läbi muutuste pudeneb lõpuks värviliseks tolmuks.

Olles palju kulgenud maailma pidi, püüab kunstnik seda teekonda kokku võtta piltide reana, kus klaasmaterjali imeväärsest mitmekesisusest on välistatud talle eeldatavalt olemuslik läbipaistvus. Iga talletatud ajaviiv, koht ja mõttevälgatus on järelkujutisena kordumatute hetkede interpretatsioon. 

Huntenkunsti festivali fookusriigiks on tänavu Eesti, kust osaleb üritusel kokku üheksa kunstnikku nii maali, graafika kui fotoga. Festival hõlmab 20.–22. mail toimuvat rahvusvahelist kunstimessi ning Eesti autoritele keskenduvat, kuni 20. juunini kestvat näitust.

Huntenkunst on  alates 1993. aastast toimuv kunstiüritus Hollandi idaosas Ulftis tööstuspargikompleksi kuuluvas vanas tehasehoones. Kuivõrd Ulft asub Saksamaa piiri ääres, on see sealse kunstipubliku jaoks atraktiivne sihtpunkt, nagu ka kohalike ja teiste riikide huviliste jaoks, keda viimatisel, koroonaeelses üritusel oli üle 6000.  30 riigist pärit 250 autorit valib välja rahvusvaheline komisjon, oodatud on kõik kaasaegse visuaalkunsti vormid.

Kunstibuss Tallinn–Võru-Tallinn 

12. juunil kutsuvad Kanal galerii, Võru Showcase ja Tallinna Kunstihoone koostöös Vana-Võromaa Kultuurikojaga kõiki suurele kunstireisile Võrru!

Buss sõidab hommikul ja õhtul Tallinnast ning Tartust läbi. 5€ pilet tagab bussikoha ning sissepääsu Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumi püsiekspositsioonile ja näitusele. Ära jää erakordsest võimalusest ilma ning osta pilet SIIT! (5€)

Ajakava:
10.00 – start Estonia ja Draamateatri kõrvalt
12.30 – peatus Tartu Kunstimaja kõrval
13.30 – kuraator Siim Preimani tuur näitusel “Mändfulness” Vana-Võromaa Kultuurikojas
15.00 – Võru Showcase’i ja Brit Pavelsoni & Cloe Jancise näituse “Autoportree revolutsionääri ja tantsijana” tutvustus Brigit Aropi ja Sigrid Liiraga
16.00 – Kertu Rannula näituse “snapchat-düstoopia” avamine ja afterparty Kanal galeriis, esineb DJ Robert Kähr
19.00 – tagasisõidu algus
20.00 – peatus Tartus
22.30 – lõpp-peatus Tallinnas

24.05-25.08.2022

NÄITUSE AVAMINE 24.05.22 KELL 17.00-19.00

Teosed autoritelt: Ivi  Arrak - Jüri Arrak - Ove Büttner - Manfred Dubov - Evi Gailit - Kristiina Jakimenko - Ashot Jegikjan - Eva Jänes - QBA - Kaie Kal - Veiko Klemmer - Katrina Kolk - Maire Koll - Anna Kõuhkna - Andro Kööp - Tiia Külv - August Künnapu  - Vilen Künnapu - Tarrvi Laamann - Philip Luik - Ivika Luisk - Andrei Maksimjuk - Lilian Mosolainen - Peeter Must - Karl-Kristjan Nagel - Mall Nukke - Riin Pallon  -  Mall Paris - Imbi Rahumaa - Tiiu Rebane - Mari Roosvalt - Uno Roosvalt - Leho Rubis - Andrus Rõuk - Maria Sidljarevitš - Ursula Sõber - Tiina Tammetalu - Karl-Erik  Talvet - Heli Tuksam - Maris Tuuling Kuraator Tiiu Rebane (EML) / assistent  Anne Lillioja

Toetab: Eesti Kultuurkapital

„Kunst kunsti pärast“

Vabaduse galeriis 
20. mai–15. juuni 2022. 

Koroona esimese laine ajal, kui kirjutasin Vabaduse galerii näitusetaotlust, olid suletud kõik kultuuriasutused,  ka teatrid. Tihti oli kuulda, et kõige rohkem tuntakse puudust võimalusest teatris käia, eestlased on ju teadagi teatrirahvas. Teatri lätted on Vana-Roomas. Sellele osutab ka näituse pealkiri, viidates nendest aegadest pärit väljendile inimese põhivajaduste kohta.  

Nii nagu leib toidab keha, toidab teater hinge ja pakub vaimutoitu.  

Tervikuna on näituse puhul tegemist ruumi- ja heliinstallatsiooniga, mille kandvaks osaks on kolm installatiivset portreeskulptuuri: kirjanik Andrus Kivirähk ning näitlejad Guido Kangur ja Andrus Vaarik. Näitlejate portreeskulptuurid vihjavad Vana-Rooma teatrile.  

Eksponeeritud on ka leib. 

Uue Kunsti Muuseum on avatud kell 11-23.00

Kell 18.00 ja 20.00 RINGKÄIK kuraatoriga- JAAN ELKENIGA

Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitusel ARMASTUSE LUGU / LOVE STORY!

Muuseumipääse muuseumiöö puhul 1€!

Eesti Maalikunstnike Liidu juubelinäitus Pärnu UKMis 2.04-29.05.2022

ARMASTUSE LUGU / LOVE STORY

Kuraator, kujundaja: Tiina Tammetalu
Türi Galerii
avatud kuni 31. mai 2022

Laupäeval, 21. mail kell 19.00 avaneb Uue Loomingu Majas (ULM) Eesti Kunstiakadeemia magistrantide ühisnäitus „Ideations of the World“.

Näitusel osalevad 10 kunstnikku Eestist, USA-st, Soomest ja Brasiiliast. Esindatud on video, foto, maali, keraamika, skulptuuri ja installatsiooni kunstimeediumid.

Jaan Valsiner (2021) on kirjutanud, et see on osa inimese suhtest iseenda ja välismaailmaga.
Loomad peavad psühholoogiliste piirangute tõttu leppima kogemuse faktiga, kuna nad ei suuda
rikastada kogemust tähendusega. Inimesed aga ei saa rahul olla halva kogemuse asetleidmise faktiga ja peavad seda mõtestama, andma sellele tähenduse. Kui autoavariid selgitada juhusena, ei kõla see tähendusrikkana. Lisades sellele põhjenduseks karma või nõiduse, on inimene rikastanud oma isiklikku kogemust kultuurilise tähendusega. Inimesed on tähenduste loojad ja loodud tähendused raamistavad nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. Kunst on pettekujutlus, mis kõneleb tõde (Picasso).