6.05.–31.05.2022
Neljapäeval, 5. mail kell 17.00 avatakse HOP galeriis klaasikunstnik Rait Präätsa näitus „KIIBIKRIIS“.
9. mail kell 17.30 avatakse TÜ raamatukogu II korrusel kirjandusfestivali Prima Vista 2022 MÄNGU PIIRID kunstiprogrammi viis näitust. Alustuseks Margus Meinarti maalide näitus „OBUNE”, Marina Aleksejeva eksperimentaalsete markerijoonistuste näitus „NÜÜD ON SINU KÄIK“ ning Sirje Peterseni õlimaalide näitus „Mängu ilu“ ja Pallase maaliosakonna tudengite näitused „Loom minu sees“ ja „Mängu abstraktsioon“.
2022. aasta sisukas kunstiprogramm on väga tihedalt seotud mängu ja mängu piiride eriilmeliste tõlgendustega. Mängu ja mängu piire käsitlevad kunstnikud läbi erinevate vaatenurkade: semiootilise küsimusena, (mängu)vabaduse vajadusena, ringmänguna, pimesikuna, reeglipärasusena ja reeglite lõhkumisena, inimhinge varjatud kihtidena, figuraalsete maalimängudena … - kõike seda isikupärases visuaalses vormis. Programmi 11 näitust võib tinglikult jagada nelja gruppi.
Markus Kasemaa joonistuste näitus „Figuurid 1.0 & 1.5“ Türgis Ankara kunstikeskuses CerModern.
Alates 26. Aprillist on Türgis Ankara kunstikeskuses CerModern Eesti Suursaatkonna Ankaras organiseerimisel avatud Markus Kasemaa joonistuste näitus „Figuurid 1.0 & 1.5“. Eksponeeritakse 40 suuremõõtmelist teost, millest enamikku on varem ka paljudes välisriikides eksponeeritud, osad on aga loodud käesoleval aastal.
Näitus on ka hetke äreva aja kontekstis jätkuvalt aktuaalne. Sürreaalsed nägudeta figuurid kujutavad konkreetsete isikute asemel pigem omadusi, ideid ja nähtusi – seda nii laiemalt ühiskonna kui kitsamalt indiviidi mõttes – vägivalda, repressiooni, rumalust, pealiskaudsust, silmakirjalikkust, edevust, jne. Toimimismehhanismid on enamasti sarnased – üksikisiku omadused väljenduvad jätkuvalt liiga hõlpsalt globaalses plaanis, seda tihti katastroofiliselt.
Loengusarja Elav Ruum järjekordne külaline on kunstnik Paul Kuimet, kes hoiab oma loengul kolmapäeval, 11. mail kell 18 Rotermanni soolalaos tähelepanu ennekõike klaasil.
Paul Kuimeti loenguõhtu esimeses osas linastub tema film „Materiaalsed aspektid“ (2020). Järgnev ettekanne keskendub filmi fookuses olevale ehitusmaterjalile – klaasile. Kuimetit huvitab, mida klaasiga arhitektuuris tehakse, millist ruumi ja millist muljet püütakse selle abil luua. Teda ei huvita mitte niivõrd füüsiline, ehitatud ruum, kuivõrd vaimne, võib-olla et isegi ideoloogiline ruum.
Maalikunstnik Ove Büttneri ja graafik Tiit Rammuli ühisnäitus „Pimesikk“
Tartu Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus
25.04.–13.06.2022
Maalikunstnik Ove Büttneri ja graafik Tiit Rammuli ühisnäitus „Pimesikk“ on osa Tartu rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista 2022 „Mängu piirid“ kunstiprogrammist.
Tiina Büttner: „Ove Büttneri maaliloomingus võiks mängu käsitleda nii, et kunstnik kaldub maalimise käigus algsest ülesandest kõrvale. Pilt omandab nüansse, mida ei ole ette planeeritud või mida nõuab kompositsioon, muutumata Büttneri töödes kunagi groteskiks või kujutatava suhtes lugupidamatuks. Näitusel „Pimesikk” on väljas peamiselt figuratiivsed maalimängud.
Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis on 7. maist avatud rühmanäitus „Mändfulness“, mis käsitleb eestlaste suhet keskkonnaga ja on katse mõru huumori ning jõukohaste žestide abil teadvustada tänaste tegude mõju unistuste tulevikule.
Osalevad kunstnikud Eike Eplik, Olimar Kallas, Reet Kasesalu, Jan Lütjohann, Georgi Markelov, Mall Nukke, Hanna Samoson, Johannes Säre. Kuraator on Siim Preiman.
Olete oodatud näituse avamisele 6. mail kell 18.00 Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis!
Juba aastaid kestab Eestis avalik konflikt, mida ajakirjanduses on nimetatud küll metsatüliks, metsapoleemikaks, aga ka metsasõjaks. Lihtsustatult võiks öelda, et konflikti ühel pool on need, kes leiavad, et raiutakse liiga palju, ja teisel pool need, kes olukorda pooldavad. Kuidas on võimalik, et metsasõda kestab ja kestab ning lõppu ei paista kusagil? Kas eestlane ei olegi siis metsarahvas?
04.05 - 28.05.2022
Alates kolmapäevast, 4. maist on Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas avatud Killu Sukmiti isikunäitus „Pudu ja leib“. Näitus jääb avatuks 28. maini.
Valdavalt tikandite formaadis teostatud näitus „Pudu ja leib“ tegeleb edasi Killu Sukmiti eelmiste isikunäituste „K aed“ (Kraam artist-run space’is, 2019) ja „Kunstnik ja tema töö“ (Tartu Kunstimajas, 2021) teemadega: kunstniku töö, naiste tehtud töö, dialoog teiste kunstnikega, taimemotiivid, tüpograafia, heli ja feministlik folkloor.
Sõna „pudu“ tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu järgi pudemeid, aga pudu on ka tikand, kant, heegel, tutt, haak, rosett, narmad, nõel, niit. Sukmiti uues väikeseformaadifilises tikandite seerias näeb materialiseerumas sõnu „kant“, „heegel“ ja „rosett“ laiemas poliitilises raamistikus.
Alates reedest, 6. maist on Tallinna Linnagaleriis ühisnäitus „Õnn ja kõik ülejäänu“, mis toob kokku kunstnikud Evi Tihemetsa ja August Künnapu – profid ja unistajad, ühtaegu maalilised ja graafilised mõlemad. Näituse kuraator on Tamara Luuk.
Olete oodatud näituse avamisele Tallinna Linnagaleriis neljapäeval, 5. mail kell 18!
„Tugeva ja isepäise, loodusjõudu täis Evi Tihemetsa kõrval näivad väga vastandlikuna August Künnapu haprus, tema jäägitu kultuuris viibija haavatavus. Ent kuigi August loob etteantust usaldades, Evi seda vormides, ja kuigi Augustil õnnestub, aga Evil ehitub, on tulemusena valmiv kunstiteos õnn mõlemale ühtviisi. Ja kui on õnn, siis on ka kõik ülejäänu,“ ütleb näituse kuraator Tamara Luuk.
Mõlemad kõnelevad argistes terminites ja nopivad kujutamisainest kuulsusrikkast või vähem kuulsusrikkast argipäevast ning ajaloost, kuid suhtumine, mis avaldub nende hoiakuis, on erinev. Evi Tihemetsa loovus ja mängumeel väljendub meisterlikus tehnikas ja värvilises kujundlikkuses, August Künnapul lapsemeelselt helges värvi- ja figuurikäsitluses.