Breadcrumb
Üritused
Tammetalu maalisarju aastatest 1999 kuni 2019.
Näituse signatuursari „La Dolce Vita“ (õli) suurtest lõuenditest koosnev sari on varaseim, seetõttu tanaseks ka üsna fragmentaarne.
Sari „Eesti maastik. Suur Laulupidu“ (õli) sai alguse 2005, kestab tänini, saades aeg-ajalt (vähemalt iga nelja aasta järel) täiendust. Loodetavasti jõuab Suure Eesti Laulupeo vaib, millega see ülev Eesti Riitus täninini laetud on, läbi üheksa ruutmeetri lõuendi ka Rakvere vaatajani.
„Sari „Exodus“ (akrüül) on loodud 2009-2010 aasta paiku, vahetult enne Eesti euroleminekut, ajal, mil muutus tajutavaks nn uus reaalsus: eestlased lahkuvad kodumaalt.
Soome Klaasimuuseumis Riihimäel avati augusti lõpul Euroopa kaasaegset klaasigraveeringut tutvustav näitus "Back on Tour - Riihimäki to Coburg", kus oma töödega esineb 43 klaasikunstnikku. Eestit esindavad Mare Saare, Tiina Sarapu ning Eili Soon. Näha saab väga erinevaid graveerimistehnikaid ning kõrvuti klassikalise graveeringuga on üha enam kontseptuaalset lähenemist ning ka uudseid tehnilisi ning visuaalseid väljundeid. Näitus on teine tuuride sarjast - esimene toimus aastatel 2015-2016 seitsmes Euroopa riigis, sh 2016. aastal ka Tallinna (Eesti Rahvusraamatukogu).
Näitustesarja korraldab Glass Engraving Network, kelle eesmärgiks on kadumisohus klaasigraveerimistehnikate säilitamine ja propageerimine.
Näituse avamine toimub teisipäeval 17. septembril kell 16.30.
Tähis kui märk ja teeviit tähistab kahekümneaastast perioodi kahe isiknäituse vahel. Loometee alguses huviorbiidis olnud ise pargitud taimparknahast objektid on asendunud süvenemisega köitekunsti. Näitusele valitud köited on tähed minu loomingus, tähised, mis on saanud suuremat tähelepanu kas väljaspool loomeprotsessi või selle sees. Isiknäitus „Tähis” on valik 20 aasta jooksul grupinäitustele ja kollektsionääridele tehtud köidetest.
Näitus tähistab armastust naha, erilise ja väärtusliku materjali, vastu. Enamikes töödes on kasutatud nahka ning vanu ja uusi nahale ainuomaseid tehnikaid.
Köitekunstnik on interpreet, kes paneb tähele ning tõlgendab raamatu autori ja kujundaja sõnumit raamatu välimuses ja konstruktsioonis, lisades raamatule väärtust või tehes sellest eksklusiivse kunstiteose.
Estonia kontserdisaali galeriides on vaatamiseks väljas Uno Roosvalti maalide näitus „Kuula tuult”. Näitust saab külastada kontserdi ajal.
Rannamaastik on olnud Roosvalti loomingu pealiin juba õpingute ajast. Motiive ammutab ta karmist ja kargest põhjamaisest loodusest, valides Eesti saarte ja rannikute kõrval reisisihtideks ka kaugemaid paiku nagu Holland, Norra, Ojamaa, Rootsi, Taani, Iirimaa, Island, Pransusmaa, Itaalia, Hispaania. Sobiv aines leitud, võtab Roosvalt maastiku lahti, analüüsib seda lugematuid kavandeid joonistades ning paneb kokku uueks kujundiks.
Eriti südamelähedaseks on Roosvaltile kujunenud kale maastik kodumaises Kihnus, kus ta on nõnda ammune külaline, et kunstnikku võõrustab saarel juba kolmas põlvkond.
Neljapäeval, 19. septembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis graafikute grupinäitus „Tumeaine”. Näituse kuraator on Lilli-Krõõt Repnau.
„Tumeaine” on mõtteline jätk Repnau kaks aastat tagasi Tartu Kunstimajas kureeritud näitusele „Teispool reaalsust”, mis puudutas kaasaegse graafika abil tänapäeva rahutut meelt. Ka seekordne näitus on õrnalt ulmeline, kuid keskmes on rohkem keskkond, linnaruum ja utoopiline olevik ehk optoopia. Nagu kosmiline tumeaine väljendub läbi gravitatsiooni, vaatleb antud projekt tumedaid jõude, mis sekkuvad me igapäevaellu ning ilmutavad end oma tahumatute tagajärgede kaudu.
Repnau lisab: „See on ülekiirenenud maailm, mis lookleb absurdi ja fantaasia piiril ning pahatihti tundub, et „lame maa” on vaid selle jäämäe tipp. Kõik olemuslik on põgus ning igasugune paigalolek on vaid illusoorne.
Neljapäeval, 19. septembril kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Andrus Peegli ja Tõnis Kriisa ühisnäitus „Kõrvalnähud”.
Graafik Peegli ja keraamik Kriisa ühisnäitus on selge näide sellest, et suvisest „mitte midagi tegemisest” võib siiski midagi sündida. Näiteks pildirida ja hulk suurepärast keraamikat. Näitusetööde valik on seepärast ka suviselt kirju nagu lapitekk.
Autorid lisavad: „Rannahooajale kohaselt puudub projektil ka visuaalne manifest, sotsiaalne appikarje, sügav ühiskondlik mõõde või mõni muu tõsisemaigune kõrvalprodukt. Seetõttu on pisut suurem rõhk katsetustel kompositsiooni ja materjalidega. Kõiksugu kontseptuaalsed tõlgendused on lubatud, kuid peamine fookus on graafika ja keraamika võimalustel nii tasapinnalalise kui kolmemõõtmelisena.”
Andrus Peegel (snd 1955) on graafik, karikaturist ja illustraator.
Me tahame alati enamat. Oleme täidetud segaduse ja elevusega, kuidas mõelda, tunda ja reageerida sellele, mis toimub meis ja meie ümber. Me loome kujutluspilte ning sõnu, mis hägustavad reaalsuse piire ja muutuvad tihti kinnisideedeks, milledest me enam küllalt ei saa. Me igatseme hoolimatut armastust, lõputut rõõmu, mittesiduvaid tõdesid ja fantastilisi kogemusi; samal ajal edutult võideldes kiusatusega täielikult järgneda oma tahtmistele ja soovidele. Aga millal ütleme, et miski on liiast? Kus on piir piisava ja liigse vahel, kui meie süda ja sisemus paluvad lõputult enamat.
Triin Kukk on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti erialal ning on tänavune galerii Marzee (Nijmegen, Holland) parima lõpetaja preemia saaja.
Erinn M. Cox on hetkel Tallinnas elav Ühendriikidest pärit ehtekunstnik.
16. septembril kell 18-20 avatakse galeriis Positiiv Kai Kaljo isikunäitus „Nähtamatu”. Fotoseeria on pildistatud Itaalias Mazzano Romano külalisateljees 2018. aasta sügisel.
Olete oodatud Tõnis Laanemaa näituse ‘’Kunsti vägi’’ avamisele Tartu Jakobi galeriis teisipäeval, 17. septembril kell 16.00.
Eesti graafika nestor Tõnis Laanemaal (1937) on seljataga juba 55 aastat näitusetegevust. Laanemaa alustas oma karjääri kuulsa kunstirühmituse ANK’64 asutajaliikmena ning tänaseks on ta osalenud erinevatel grupiekspositsioonidel ning korraldab ka aktiivselt personaalnäitusi. Muuhulgas on Laanemaa esinenud oma vabagraafika ja plakatitega Poolas, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal ja Hollandis. Just tänu oma plakatitele – millest ca 80 on nüüdseks jõudnud Eesti Kunstimuuseumi kogudesse – on kunstnik kollektiivses mälus ilmselt enimtuntud. Seekordsel näitusel võib aga näha Laanemaa ofort ja külmnõela tehnikas töid.
Tõnis Laanemaa kunstile mängib taustaks Taavi Laatsiti, artistinimega Galaktlani, heliteos ning on võimalus näha ka tütrepoeg Meel Paliale tehtud muhedat lühifilmi kunstnikust endast.