Breadcrumb
Üritused
Olete oodatud näituse avamisele 5. septembril kell 19.00.
Kunstnik Malle Leis maalis 1994. aastal oma ateljee aknast välja vaadates maali „Hr. Sukmiti aed“ . Juhuslikult asub samas majas juba mõnda aega ka minu ateljee, mille aknast saan vaadata sama aeda, mida Malle Leis tollal. Selliseid maale on Leisil tegelikult veel. Kui 1994. aasta maalil on talvine aed, siis 2003. aasta „Hr. Sukmiti aed“ pakub kevadist vaadet. Sama aia motiiviga, kuid teise pealkirjaga on veel „Vaade Rästa tänavale“ (1993), „Rästa tänav V“ (1993), „Kased“ (2003) jt. Viimasega võrreldes on vaade vahepeal muutunud, üks kask on maha saetud. Aiast vasakule jääv naaber on püstitanud sildi „Kummikunstnikud“. Tegemist on rehvitöökojaga. Palju õnne, Joseph Beuys.
Feministliku liikumise eestkõnelejale ja akivistile Gloria Steinemile ei meeldinud mõte aiast. Rohelisus mõjus talle rusuvalt.
II korruse väiksemas galeriis Katariin Mudist joonistuste- ja animatsiooninäitus „Kõhklejad“.
Avamine 03. septembril kell 17
Otsused on paratamatud. Moodustades inimelu selgroo, avavad ja sulgevad need uksi võimalikke maailmadesse.
Animatsiooni- ja joonistuste näituse „Kõhklejad“ keskmes on inimene otsustajana ning küsimused otsustamise olemusest - kuidas otsused kujunevad? Miks otsustamine on vahel nii keeruline, et kõhklused võivad viia paralüüsini? Kuidas viivad otsused ühe kunstiteose kujunemiseni? Mida tähendaks elada maailmas, kus ei ole vaja otsustada?
Autorist:
Tallinnast pärit kunstnik, animaator ja graafiline disainer. Lõpetanud 2018.
Olete väga oodatud Ülle Voosalu ehete „Metsik lugu“ ja maalide „Proov“ 2019 näituse avamisele 2. septembril 2019 kell 13-15 Kunstigaleriis MANDALA Pärnu mnt. 4, Tallinn.
Näitus jääb avatuks kuni 1. oktoobrini 2019.
Ülle Voosalu on sündinud Tartus 1954.a. Lõpetanud ERKI (EKA) 1980. a metallehistöö erialal. TÜ kunstipedagoogi diplom 1995. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1987. a. On esinenud 1981. aastast ühisnäitustel ja isikunäitustega Eestis ja välismaal. Töötanud Tartu Ars-is ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õppejõuna. 2001. aastast vabakutseline ehtekunstnik. Ehete püsivüljapanek A-Galeriis Tallinnas.
„Kohutav ilu“ Pärnu Raekojas loob sünergia filmiklassika ja maalikunsti vahele ning on inspireeritud Paolo Sorrentino samanimelisest kultusfilmist. Näitusel osalevad Eesti Maalikunstnike Liidu liikmed uute teostega, mis on valminud spetsiaalselt selleks näituseks.
Kuraator Jaak Visnap: Suvi. Päevasest rannal lebamisest päikesest põletatud kehad on vedanud end õhtustesse seiklustesse, kokteilid terrassibaarides mõjuvad kui valuvaigistid. Valged limusiinid, peod kuni hommikutundideni, kus inimesed unustavad tabud, valehäbi, eluraskused. Forsseeritud tunded, mis asenduvad ärgates tühjusega. Pidu on lõppenud, meelde jäänud ainult kaja toimunust. Pidutsejate järellõhn, mida ei suuda minema uhtuda ka hommikused tänavakoristusautod. Ka kõige küünilisemad ja pragmaatilised inimesed hakkavad lootma oma elu teises pooles halastusele, mõistmisele ja andestamisele. Inimesed on jäänud vanaks ja pigem elus kõrvaltvaatajaks.
Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja, Nikolai 27. Juss Piho „Figuurid“ Pärnu Kunstnike Majas toovad vaatajani Pihole Omase metafüüsika. Võib ju tema maale nimetada metafüüsilisteks, mõeldes eelkõige maalis kujutatud teatraalse, mõne kultuuriliselt laetud detailiga (sammas) ruumi peale, aga ka sürrealistlikeks, mõeldes eelkõige kummastavate detailide peale. Kui kasutada Toomas Raudami tähelepanekut, siis on need kummastavad detailid niisama kodused kui tolmulapp või laelühter või punase varrega pürst pliidi ees. Sest kohe on aru saada, mis on mis.
Reet Varblane Juss Piho loomingust:
Enamik Piho maale on figuratiivsed, olgu siis tegelaseks inimene või loom. Tema maalidest võib rääkida kui lavastatud lugudest, kus tegelased on omavahel seotud, kuid kust ei selgu, millised on nende suhted. Suure loo sees on tavaliselt mitmeid väikesi, näiliselt juhuslikke lookesi, misanstseene.
Neljapäeval, 5. septembril kell 18.00, avatakse Staapli 3 galeriis Alvar Reisneri isikunäitus „Inimestest majadeni ”.
„Inimestest majadeni” kajastab Alvar Reisneri hiliseimat loomingut ja on tema esimene isikunäitus viimase 5 aasta jooksul. Nagu pealkirigi ütleb on tegemist näitusega, mille temaatikaks on inimesed, majad, linnaosad ja piirkonnad ning inimeste liikumised majast majja - autoga, jalgrattaga või jalgsi. Kunstnikku inspireerib arhitektuur ja kõik milles on vähegi nõukaaegset hõngu.
Alvar Reisner ise on öeldnud, et ta peab nn maalipäevikut, kus iga sissekanne (maal) kajastab hetke, piirkonda ja linnaruumi disaini. Kui ajaloost paralleeli tõmmata siis sellega tegeles maalikunst läbi ajaloo, kuid Reisner näeb, et tol ajal olid inspireerivaks enamasti romantilised maastikud, järved, mets jne.
Näitus Mart Lepa kunstikogust.
Olete oodatud näituse avamisele teisipäeval 3. septembril kell 16.00.
Näitusel on valik meie maalikunsti elava klassiku Soomes valminud töödest Mart Lepa kunstikogust. Väljapanek keskendub inimese kujutamisele, Eestis ei ole varem eksponeeritud kunstniku Soomes loodud silmapaistvaid portreid tema Eesti sõpradest, need on valminud sel aastal, näituse keskmes on maal "The Composer. Teel valguse poole. Homage au Erkki-Sven Tüür".
008 Galerii Moodsas Valgustuses esitleb: Vladimir Baciu maalinäitus „Suvi aias ja aasal” avatakse 29.08. kell 17.00 Rävala pst 7.
Vladimir Baciu, maalikunstnik ja pedagoog, sündis 1965.a Moldaavias. Lõpetas 1984.a Kishinjovi Repini nimelise kunstikooli. Elab ja töötab Eestis alates 1985 aastast. Eesti Kunstnike Liidu liige. Üle 30 personaalnäituse on korraldanud Eestis, Venemaal, Prantsusmaal (Tallinn, Narva, Pariis, Grenoble, Moskva). On osa võtnud rohkem kui 40 ühisnäitusest Eestis, Prantsusmaal, Moldovas, Venemaal. Baciu teoseid leidub galeriides ja erakogudes üle maailma (Eestis, Venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Iisraelis, USA-s, Mehhikos, Argentiinas, Śveitsis, Itaalias, Belgias, Hispaanias, Ukrainas.
Vladimir Baciu on tuntud suurepärase ja julge koloristina. Koloriit ongi Baciu maalidel kõige tähtsam motiivide ja emotsioonide kandja.
Olete oodatud V Tallinna joonistustriennaali laureaatide Josefien Cornette’i (Belgia), Thomas Dussaix’ (Prantsusmaa), Ulvi Haagenseni, Julien Moreli (Prantsusmaa) ja Matti Pärgi näituse avamisele Vabaduse galeriis reedel, 30. augustil kell 17.
Näitus on avatud 30.08 – 18.09.2019.
Näituse kuraator on Loit Jõekalda.
Näitus on avatud 30.08 – 18.09.2019.
Näituse kuraator on Loit Jõekalda.
On juba heaks tavaks saanud, et suurte perioodiliste näituste – biennaalide-triennaalide suurpreemiate pälvinutele, laureaatidele korraldatakse järgmise biennaali-triennaali toimumise ajal näitus, hommage nii tegijatele kui ka biennaalile-triennaalile. Seda on tehtud Tallinna graafikatriennaali ja ka joonistustriennaali puhul.
10. septembril kell 17 avatakse Eduard Vilde muuseumis näitus „Muusika ja teater Eesti maalikunstis“. Eksponeerimisel on eesti kunsti kullafondist Eduard Ole, Johannes Greenbergi, Endel Kõksi, Adamson-Ericu jpt muusikast mõjutatud või muusikat kujutav looming. Näituse kujundaja on Eero Epner ja näituse korraldab Eduard Vilde muuseum koostöös kunstikoguja Enn Kunilaga. Näitus jääb avatuks 16. novembrini.
Näitus „Muusika ja teater Eesti maalikunstis“ teeb sissevaate muusikaliste motiivide esinemisele Eesti vanemas maalikunstis. Eduard Ole, Johannes Greenbergi, Elmar Kitse, Endel Kõksi, Adamson-Ericu, Lepo Mikko jt looming toob vaatajani teosed, kus on proovitud võimatut – kujutada muusikat. Teame hästi, et muusikat nauditakse kõrvadega, maale silmadega. Kuidas siis muusikat kujutada? Näeme portreesid muusikutest, tänavatel laulvaid moosekante, natüürmortidesse sulanduvaid viiuleid ning mandoliine või etendust ootavaid mõtlikke lauljaid.