Breadcrumb
Üritused
Alates 2. märtsist on Pärnu Keskraamatukogus avatud Helje Eelma kaks eriilmelist näitust.
Trepigaleriis on eksponeeritud akvarellillustratsioonid raamatute "Eesti ravimtaimed" 1., 2. ja 3. osale. Esitletud on ligi 40 taime portreed 150-st kolme aasta jooksul kolme raamatu tarvis valminust.
Raamatukogu 1. korruse galeriis on aga eksponeeritud digigraafika näitus pealkirjaga "Kulgemisi". Nende piltide inspiratsiooniks on olnud reisid erinevatele eksootilistele maadele. Et eelkõige enda jaoks jäädvustada saadud elamused võimalikult kontsentreeritud kujul, sündisid pildid Peruust, Guatemalast, Omaanist, Namiibiast, Madagaskarist, Myanmarist jne. Kokku on näitusel meenutusi kümnest põnevast riigist. Igale pildile on lisatud ka tekst, mis aitab huvilisel pildi ja konkreetse maaga paremini kontakti saada. Pildid on valminud fotode töötlemisel arvutis. Osadel piltidel on fotod kombineeritud joonistusega.
2.–31. märts 2021
Näitust saab vaadata läbi galerii suurte akende ka tänavalt.
Käesolev näitus on välja kasvanud kunstniku tegevusest loomakaitsevaldkonnas. 2020. aasta suvel viibis ARS Kunstilinnakus, Fideelia juures hoiukodus kass nimega Kant Nurrkärakas, kes julge ja vaba hingena ei püsinud ateljees vaid soovis omapäi seigelda. Sellest, mis juhtus, kui Kanti vabadust piirata, jutustavad kaks portreefotot. Noorema põlvkonna teadlased leiavad, et keskkonnaprobleemid ja paljud teised muudatused on loonud vajaduse revolutsiooniks: inimkond peab loobuma loomade ärakasutamisest ning leidma viisi kuidas elada loomadega koos ühiste huvide ja võrdse kohtlemise põhimõtetel.
Alates 27.02 on Hop galeriis avatud Kärt Ojavee näitus „Episoodid 1, 2, 3 ja 8”.
Mis teeb ühest kangast hinnalise ja teisest väärtusetu? Tüki kanga tähtsust ei määra mitte ainult tema valmistamiseks kulunud inimtöötundide arv või materjali haruldus, vaid suuresti just see, kuidas me talle väärtust omistame. Mille poolest sõltub aga omistatud väärtus kiu materjalist, tekstiili valmistamise tehnoloogiast või värvist? Omistatud või omane väärtus suudab aga omakorda määrata maailmaajaloo kulgu. Euroopa kõrgkihtide iha mugava puuvilla ja sileda siidi järele oli üks neid jõude, mis aitas kapitalismil üleilmseks majandussüsteemiks tõusta ning mis kannustas Euroopa riike Aasiat, Aafrikat ja Ameerikat koloniseerima. Mis on need omadused, mis lubavad ühel tükil valget kangast vihjata mõnel pool rahule ja heasoovlikkusele, teisal küllusele ja üleolekule ning hoopis mujal olla kasutatud pruudirahana, pommitahina või lihtsalt rätikuna?
Benjamin Phillips Nozdrachev
"New Anti-Painting" / „Uus antimaal“
Näitus Pärnu Linnagaleriis Raekojas
Näituse „Uus antimaal“ kontseptsiooni keskmes on katse tuua uue kunstiteose vaatepunkti esteetika taaskasutatud leidobjektide näol. Benjamin kasutab enda loodud loomeprotsessis erinevaid installatsiooni-, maali- ning skulptuuritehnikaid andes valmis teosele oma unikaalse ilme, eirates hüljatud esemete kõlbmatust. Kunstniku loomeprotsess toetub Joan Miro möödunud sajandi tuntud maaliseeria „Painting and Anti-Painting“ ("Maal ja antimaal"; 1927-1937) antiesteetilisele kontseptsioonile, kus segatehnikast tulenev kooslus domineerib kompositsioonilise terviku üle. Antud näitusel olevad installatsioonid ja assamblaažid on valmistatud minema visatud objektidest, millele kunstnik andis uue elu ja tähenduse.
Alates laupäevast, 27. veebruarist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud maalijate Jonas Gasiūnase ja Kaido Ole ühisnäitus „Jonas & Kaido II”.
Alates laupäevast, 27. veebruarist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud tänavusel Tartu Kunstioksjonil osalevaid töid tutvustav näitus. Oksjoni on organiseerinud Tartu Kunstnike Liit koostöös galeriiga Art & Tonic. Oksjon toimub 26. märtsil!
Oksjonile valiti 50 teost.
Aset leidis Igor Gordini „Ideaalmaailmade“ avamine.
Gordin on Eesti graafik ja maalikunstnik. Eesti Kunstnike Liidu liige, Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige ja Narva kunstiühingu Vestervalli liige.
Väga võimsad ja sügavad tööd, mis sõna otseses mõttes alles sündisid ja esmakordselt vaataja ette ilmusid.
Tundmatu kunstnik Eduard Zentsik esines kolleegi ja innustaja näituse kuraatorina.
Fotod näituse avamisest.
Juba võib kuulda hulgaliselt suurepäraseid tunnustussõnu. Loomulikult on see nii riigis kui regioonis väljapaistva mastaabiga sündmus. Autor elas ja töötas palju aastaid põranda all, aga näitus sai kauaoodatuks.
Eesti sünnipäevanädalal korraldab Keraamikakeskus ARS tarbekunstigaleriis näituse „Vaas“.
Vaasinäitusel osaleb oma töödega 32 keraamikakunstnikku:
Kersti Karu, Ülle Rajasalu, Jane Paadimeister, Annika Teder, Õnne Õunap, Marit Ditmann, Külli Kõiv, Liis Selder, Anne Türn, Aino Saan, Merike Hallik, Kaie Pungas, Kärt Seppel, Urmas Puhkan, Viive Väljaots, Kadri Jäätma, Mirjam Kustov, Aigi Orav, Karin Kalman, Ann Nurga, Anne Pärtna, Kersti Laanmaa, Maarika Saareleht, Jarõna Ilo, Reeli Haamer, Dagmar Martin, Jaana Kormašov, Eva Berg, Mare Vichmann, Maarja Tänav, Marget Tafel-Vahtra, Georg Bogatkin
Näitus „ Vaas “ on avatud 22. veebruar–25. aprill 2021.
Fotol Urmas Puhkani vaasid Mika ja Mika
Lisainfo:
Mulgimaa pealinnast Abja-Paluojast sai aastaks soome-ugri kultuuripealinn 2021 25 miljonile soome-ugri keelte kõnelejale.
„Soome-ugri kultuuripealinn 2021” sündmuse raames Abja-Paluojas on esindatud Eestis tegutseva udmurdi maalikunstniku Stanislav Antipovi maalinäitus „Soome-ugri rahvaste eluhetked”
Udmurdi päritolu maalikunstnik Stanislav Antipov sündis 1976. aastal Udmurdimaal Ižkaris (Iževskis). Seal lõpetas Udmurdi Riikliku Ülikooli kunstipedagoogika erialal ning hiljem omandas Tallinna Ülikoolis kunstiteaduse magistrikraadi.
Alates laupäevast, 27. veebruarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Kagu-Eesti keraamikute ühisnäitus „Rutiin või rituaal?”.
Käsitöökeraamika – mõnus ja intiimne, muudab igapäevase koduse rutiini justkui meeliköitvaks rituaaliks. Söömine-joomine on igapäevased tegevused ning iga päev kasutatavad nõud peavad olema käepärased ja nauditavad. Mõtestatud, meile tähtsad ja meie nägu. Samuti on keraamiku tööprotsessis koht nii rutiinil kui rituaalil. Loomisrõõm on disaini lahutamatu osa.
Vähem oluline pole ka see kultuuriruum, kust keraamika on välja kasvanud ja millist visuaalset lugu tarbeesemed meile jutustavad. Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna emeriitprofessor Leo Rohlin on öelnud: „Hea tarbevorm, olgu selleks siis tarbenõu või vaas väärib samasugust lugupidamist nagu vabakunsti piirimail hõljuv taies.