Breadcrumb
Üritused
Aastaid tagasi käis Holger Loodus polaarjoone taga, kus ta vaatles süürlaste teekonda läbi arktilise Venemaa Euroopasse. Sellest mäkketõusule sarnanevast teekonnast sündis näitus „Teekond maailma lõppu“ (Tallinna Kunstihoone galeriis, 09.09. – 08.10.2017). Nüüdseks on toonane kogemus omandanud kindlad kontuurid ja esile on kerkinud kõrge, astanguliste nõlvadega inimtekkeline mägi, mis sarnaneb purgatooriumile.
„Taasluues neid vanu nõlvakuid“ kujutab protsessi, kus ajaloost tuntud nägemuslik universumi kuvand demüstifitseerub ja muutub massidele suunatud produktiks. Näitusel on kasutatud itaalia luuletaja Dante Alighieri poolt 14. sajandi alguses loodud purgatooriumi mäe motiivi, mida kunstnik oma pilgu läbi kaasajastab. Holger Looduse eesmärgiks on vaadelda, kuidas müstilisest objektist kaob selle moraliseeriv sisu, nii et see muutub kergelt vastuvõetavaks atraktiivseks disainiobjektiks.
„Mis asi on armastus?”
Eduard Zentšiki näitus ja kõige uuemad autoritööd. Kaasaegne kunst siin ja praegu. Võime rääkida aktuaalsetest protsessidest või jäädavast. Arvestades valentinipäevaeelset aega on kohane rääkida igavesti aktuaalsel teemal.
Vahel võib tunduda, et armastuse teema on juba äraleierdatud, banaalne ja labane, kuid inimkonna eksisteerimise jooksul on erinevad kunstiliigid puudutanud seda pidevalt. Vaatamata igaühe individuaalsele suhtumisele armastusse, selle eksisteerimise mittetunnistamisest kuni elu mõtteni välja – puudutab see teema igaüht. Kõikidel ajastutel erinevate stiilide ja suundade loojad avavad armastuse briljandi erinevaid tahkusid. Tahkude arv küündib lõpmatuseni ja sellepärast luban endale lisada ka iseenda tahk.
Mida rohkem on juba öeldud, seda raskem on öeldut mitte korrata. Kuid me räägime ju jäädavast.
4.02.-23.02.2021
Alates 4. veebruarist on Hop galeriis avatud Ene Raud-Mägi ja Kristel Maamägi ühisnäitus „Metsikult kosutav eine“.
„Metsikult kosutav eine“ pakub muinasjutulist põgenemist sõbralikku ja lapsemeelsesse maailma, kutsudes ühise laua äärde suhtlema, naerma ja unistama. Mustikavarte ja sambla varjus on mõnus turvaline taas uute ja vanade sõpradega kohtuda. Põimunud mustikavarte vahelt tervitavad meid tuttavlikud lustakad karukesed. Igaüks isemoodi ja oma looga, mida pajatada. Lendleva kergusega hõljuvad võilille ebemed, mis justkui lennutavad unistusi kõrgustesse, kandes endas uue tärkava energia sümbolit. Mõtte pühadus peitub austuses toidu, elu ja oma kaaslaste vastu. Lapsele ei ole einestamine ainult söömine, vaid kogemuste ja emotsioonide vahetamise koht.
Tartu Kunstimuuseumis on 13. veebruarist avatud Eike Epliku näitus „Jagatud territoorium“.
Viiruse levikuohu tõttu pidulikku näituseavamist ei toimu. Näitus on kõigile avatud alates 13. veebruari hommikust.
Viltuse maja esimese korruse ruume täidavad Epliku skulptuurid ja installatsioonid, mida võib vaadelda kui inimest ümbritsevaid looduslikke või psüühilisi maastikke, milles aeg-ajalt viibime. Millises keskkonnas me elame ja kas mõtleme ka neile, kellega oma territooriumit jagame? Või kas me üldse oskame jagada? Tegemist on edasiarendusega eelmise aasta kevadel Kogo galeriis toimunud näitusele „Biomass – kummitus nurgas“, mida saatis Mehis Heinsaare tekst „Elusamus“ (2020).
Eplik kasutab oma loomingus pehmeid materjale ja orgaanilisi vorme, seades neid kõrvuti kõvade ja kõledate elutute materjalidega.
5. veebruaril kell 17 avatakse Exploreri maja seinal (Kai 1, Tallinn) linnaruumi kunstinäituse „Ööpildid“ teine teos: Flo Kasearu „Õigustused“.
Teost saab vaadelda kaugelt, seetõttu palume tulla avamisele hajutatult üle Mere puiestee äärse ala. Flo Kasearu teost on võimalik näha iga päev kell 17 – 22 (nädalavahetustel kuni 23) 5. veebruarist 4. märtsini.
„Õigustused“ on söejoonistuste seeria, mis kujutab reaalselt kasutatud ettekäändeid koduvägivalla õigustamiseks, olgu nendeks arvutimängus surmasaamine või puugihammustus. Sarnast joonistuste seeriat näeb praegu ka Tallinna Kunstihoones Kasearu isikunäitusel “Elust välja lõigatud”. Oma olemuselt on lähisuhtevägivald võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil.
Kokku kümme Aparaaditehase galeriid ning kõrvalasuvas Samelini kompleksis tegutsev Art & Tonic on teist korda otsustanud ühel laupäevaõhtul oma uksed külalistele kauemaks lahti jätta. Samal õhtul on ees mitme uue näituse avamised, kuraatorituurid, ühismaalimised ja ühe-õhtu-baarid. Hoovis loovad meeleolu elav tuli, Peninuki glögi, diskokuul ning Kogo galeriis ja hoovis mängib plaate DJ Erki Pruul. Uuendusena toimuvad kõiki galeriisid läbivad tuurid, mida viib läbi galerist Stella Mõttus. Tuurid algavad kell 18.00 ja 20.00 ning nendel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil ekskursioon@aparaaditehas.ee.
Kolmapäeval, 3. veebruaril kell 16.00 avaneb 1. märtsi galeriis Kasia Gorniaki ja Laivi näitus “Kaubad ja teenused”. Moedisainerid ja kunstnikud Kasia Gorniak ja Laivi käsitlevad residentuur-näitusel rõivaste väärtusloomet ja mütoloogiat. Külastajad on oodatud osalema disainiprotsessis ja kohapeal on võimalus omandada personaliseeritud maikat. Näitust jääb avatuks 13. veebruarini.
Kuupäevadel 4. ning 12.–13. veebruar ootavad kunstnikud külastajaid galeriisse, et läbi viia aktsioonide seeria ajavahemikus kell 14.00–19.00. Muudel aegadel on näitus külastajatele avatud T–P kell 16.00–19.00.
Kasia Gorniaki ja Laivi installatsioon „Kaubad ja teenused” kajastab moetööstuse praktikaid, keskendudes võrdväärselt nii toodetele kui tootmisprotsessidele.
Alates 30. jaanuarist toimub Kunstihoone näitusel „Elust välja lõigatud“ igal laupäeval kell 13.45 Flo Kasearu, Collegium Musicale ja Sander Mölderi koostöös valminud performance „Kaua veel? Kas sina tegid seda?“.
Lapsed küsivad pidevalt „Kaua veel?“ näiteks siis, kui pikk autosõit muudab nad kärsituks, sest pole teada, kuhu täpselt sõidetakse. „Kas sina tegid seda?“ aga on küsimus, mis on levinud ka YouTube’i koeravideotes, kus omanikud hurjutavad pahandust teinud lemmikuid. Selliste videoklippide tegelik tipphetk on koera „imearmas süüdlaseilme“, kui temalt aru päritakse. Näitusel nõutakse küsimustega vastust kurjategijalt, kes põhjustab kannatusi kogu perele. Performance on suurepärane näide selle kohta, kuidas vägivalla mõju huumoriga nõrgestada.
Flo Kasearu liikumisele ja sõnadele on muusika loonud Sander Mölder. Teoses, mis on komponeeritud kuuele häälele ja fonogrammile nutitelefonis, vahelduvad lootus ja lootusetus, dialoogi võimalus ja võimatus.
Alates reedest, 5. veebruarist on A-Galerii Seifis avatud Rita-Livia Eriksoni isikunäitus „Kalliskivid ja muinasjutud“, mis kutsub vaatama kalliskivide võlusid.
Lumm kalliskivide ja nende värvide vastu on sama vana kui inimkond. Nii kivide lihvimise oskused ja tehnoloogiad kui ka gemmoloogia ehk teaduspõhine suutlikkus ehtekive üksteisest eristada arenevad pidevalt edasi. Lisaks on alles viimastel aastakümnetel avastatud mitmeid olulisi kalliskivide materjale, sealhulgas tsavoriidid, tansaniidid ja paraiba tüüpi turmaliinid.
Kui paljud erinevad kõrgelt hinnatud kalliskivid laiemale publikule tuttavad on? Kas lisaks rubiinile olete kuulnud spinellidest? Nimetus, nagu näiteks sõna „teemant“, ei tohiks olla iseeneset argument ja ainus kriteerium asja väärtustamiseks. Looduses on moodustunud hämmastavaid ja imelisi materjale, millest igaüks on ainulaadne, paljud neist lisaks ka kordades haruldasemad kui teemandid.
Neljapäevast, 4. veebruarist 2021 on Hobusepea galeriis avatud Pille-Riin Jaiki & Miriam Esther Meyeri ühisnäitus „Parasiitlik sümbioos“. Näitus jääb avatuks 22. veebruarini 2021.
Ühisnäitusel „Parasiitlik Sümbioos“ vaatlevad kunstnikud Pille-Riin Jaik (Eesti/Austria) ja Miriam Esther Meyer (Taani/Mehhiko) koostööl põhinevaid käitumismustreid, rivaliteeti, modernistlikke mõttemudeleid, -raame ja materjale. Võttes arvesse nii seda, mis on kasulik nende endi jaoks kui ka näituse jaoks tervikuna. Mõisted „parasiitlik” ja „sümbioos” võivad tunduda koos paradoksaalsetena, kuid need mõisted said valitud teadlikult, et näidata duaalset võtmise ja andmise koostoimet. Ja kas kunstnikel õnnestus luua tasakaal ühise harmooniaotsingu ja kahele erinevale seisukohale jäämise vahel.
Miriam Esther Meyeri jaoks pakkus „Parasiitlik Sümbioos“ võimalust vabaneda piiravatest töötingimustest ja tõi nähtavale hetked, millal tema kompromissivõime võis muutuda lämmatavaks.