Breadcrumb
Üritused
17. juulil kl 16:00 avame Loomelinnaku Väligaleriis Leonhard Lapini näituse. Näitusel eksponeeritakse valikut Lapini 1970-te graafikast.
Avamisel esitletevad oma luulet Jürgen Rooste ja Leonhard Lapini alter-ego Albert Trapež. Näitus jääb üles oktoobrini.
Leonhard Lapinit (1947) nimetatakse Eesti kunstiavangardi elavaks klassikuks: ta on arhitekt, kunstnik, kirjanik, kunsti- ja arhitektuuriteoreetik ning disainer. Ilmavalgust on näinud ca 200 Lapini teostatud arhitektuuriprojekti, tuhandeid eri tehnikates ja meediates kunstiteoseid ning 24 kunsti- ja arhitektuuriteoreetilist raamatut.
Budapestis avati Eesti Instituudi kutsel Paul Kuimeti näitus “If Air Can Be Poured Like a Liquid”
to
Eesti Instituudi Ungari esinduse toel avati Paul Kuimeti näitus “If Air Can Be Poured Like A Liquid” Budapesti FUGA galeriis, kus eksponeeritakse Kuimeti hiljutist filmi „Materiaalsed aspektid“ ning valitud fotosid seeriast „Tellingute lühiajalugu“. Budapesti näituse avas Eesti suursaadik Ungaris Kristi Karelsohn.
„Materiaalsed aspektid“ on essee-film, mis linastub ühe tundmatu kollaažikunstniku töölaual. Erinevaid materjale, näiteks arhiiviväljavõtteid, ajakirju, raamatuid ja fotosid sirvides esitletakse modernistliku klaasarhitektuuri ajalugu. Filmi lugu algab 1850. aastal, kui kasvuhoonete projekteerija Joseph Paxton sirgeldab ühele paberitükile Kristallpalee kavandi. Film viitab 1980. aastate algul Marshall Bermani kirjeldatud paradoksile, et Nõukogude Liidu
ulmekirjanduses ette kujutatud düstoopilised klaaslinnad said tegelikkuseks hoopis teisel pool raudset eesriiet nii-öelda vaba turu tingimustes. Tuntuim näide on Jevgeni Zamjatini 1921.
Aega on aega ei ole
Aet Ollisaar ja Madis Liplap galeriis Pallas 15.-31. 07.2021
Näituse avamine 14.07. kell 17.00 - 19.00
Kuidas leida tasakaalu üleliigse ja puuduva vahel? Aet Ollisaar ja Madis Liplap mängivad galeriis Pallas ideede ja ajaga.
Ajaga on keeruline lugu – kord on seda nii palju, et kipub lausa üle jääma, ja samas on aega alati puudu. Kahe äärmuse vahel tasakaalu leidmine on peaaegu võimatu. Nii tundub sageli, et need reaalsused eksisteerivad korraga samaaegselt, teineteist justkui välistades ja samas täiendades. Ideid on alati rohkem kui aega, kuid just aja puudumine võib ootamatult viia uute avastusteni. Aega on.
9. juuli õhtul kl 19 toimub ARSi õuel Ülle Marksi (EKA, EKL, EVGÜ) joonistamise etendus-konstruktsioon (südamelöögid, hingamine) „Varjupüüdja“, kus valmib suuremõõtmeline ilmastikukindel teos (ca 300 x 800 cm).
Vari: Ireen Peegel (tsirkuseartist Carousel Company)
Helimodelleerija: Hans-Gunter Lock (EKA, EKL, EHL)
IT, kaamera: Robert Luig (EKA)
Võimendus: Riho Rausma
Tõlge, teksti toimetamine: Vappu ja James Thurlow
18.30 heliinstallatsioon
19.00 joonistamise protsessi algus.
Kati Saarits. ESE
Näitus kahes vaatuses
09.07-20.07 osa 1: „avatud vorm“
22.07-03.08 osa 2: „suletud vorm“
Neljapäeval, 8. juulil kell 17.00 avatakse HOP galeriis kunstnik Kati Saaritsa näitus “ESE“.
„Ese“ jätkab autori tarbe- ja vabavormi vaheala tunnetuslikku uurimistööd, mis seisneb abstraktsele vormile tarbefunktsiooni liitmises ning kollektsiooni ja installatsiooni mõistete põimimises. Tervikliku lauaseadena eksponeeritud tarbeskulptuuride seeria lähtub õõnsatest esemetest: alustest, anumatest, toosidest, topsidest, vaasidest jne.
Viinistu Kunstimuuseumis avatud Aili Vindi näitus „Naine ja Meri“ on külastajate seas ääretult populaarne, mistõttu otsustas muuseum väljapaneku lahtiolekuaega Tünnigaleriis pikendada kuni 27. juulini.
Näituse kuraatori Andra Orni sõnul pakatab Vindi looming positiivsusest ja elu-jaatusest, mistõttu kõnetab see paljusid. „Selleks, et silmapaistev näitus jõuaks ka suurema hulga kunstihuvilisteni, ka nendeni kes suvel Viinistule ei jõua, valmib suve lõpus kunstnikku mitmekülgset loomingut ja toimunud näitust tutvustav 3D virtuaaltuur, mida saab vaadata NOAR.eu keskkonnas,“ sõnas ta.
Juunis toimunud näituse avamisel täitus kunstniku ammune soov kutsuda kokku omaaegsed legendaarsed kultuuriinimesed, et taaselustada ja tuua noorema põlvkonnani mõned toonased pidevalt ja justkui kogemata juhtunud häppeningid ning sellele seltskonnale siiani omane energia.
XXI Rahvusvaheline puupõletusalase keraamika suursündmus leiab aset Tohsioo mõisas 11.07.—1.08.2021. Osalevad kunstnikud Belgiast, Hong Kongist, Soomest, Küproselt, Ameerika Ühendriikidest, Argentiinast, Iisraelist, Ungarist ja Eestist.
Sümpoosioni jooksul köetakse puudega anagama-tüüpi keraamikaahju. Põletuse käigus valmivad suuremõõtmelised skulpturaalsed keraamilised tööd. Sel aastal on tähelepanu keskmes savi ja valgus — kaasa lööb valguskunstnik Rene Manivald Tamm, kes loob sümpoosioni lõpunäitusele kohaspetsiifilise valgustöö.
Kohila Sümpoosionil on mahukas paralleelprogramm — toimub tuleskulptuuri ehitamine ja avamine. Tuleskulptuuri põletamisel kasutatakse Eesti ahjumeistri Andres Alliku välja töötatud ja ehitatud kroonleht-ahju. Ahju disain võimaldab kohaspetsiifiliselt põletada enam kui kahe meetri kõrguseid keraamilisi teoseid.
Martin „QBA“ Kaares avab 7. juulil oma maalinäituse “WANNABE GANGSTER DREAMS”. Näitust saab vaadata Põhjala tehase Sepikojas 8.-25. juulini.
Kunstnik, dj, raadiosaatejuht, reivimees, värvide meister ning romantik Martin „QBA“ Kaares avab juulikuus oma 14. isikunäituse. ”WANNABE GANGSTER DREAMS” on omamoodi tagasipöördumine kunstniku alglätetele. Rännak 90ndate metsikusse läände, kus möödus kunstniku nooruspõlv.
Antud näituseprojekt on kogum grandioosseid teoseid. Viieteistkümnest maalist koosnev maailm, mis on Martin Kaarese maalitud viimase kolme aasta jooksul. Teostes on palju plakatilikkust ning viiteid kunstniku nooruspõlve lemmiklinnale, Londonile. Läbiv motiiv on siiski moodne visualiseeritud arusaam isehakanud gängsterist.
Neljapäeval, 8. juulil 2021 kl 17.00 avab Hedi Jaansoo Hobusepea galeriis isiknäituse „Lillherned ja lõvilõuad ja meeles mind pea”. Näitus jääb avatuks 2. augustini 2021.
Hedi Jaansoo: „Ma olen pildistanud poolkuivanud lõikelilli. Endaga, seinaga, vanaemaga. Ma olen pildid tükkidest kokku kleepinud ja pildistanud neid vähem ja rohkem värskete lillede, märkmete, seina ja vaasidega. Ma olen vajutanud savi sisse kortse. Ma olen kaelarätte põiminud. Ma tahaks olla nagu lõvilõug, mis sümboliseerib naiste tugevust. Ma tahaks jälle küüsi lakkida, aga siis tuleb see pärast maha võtta ja ma ei jõua ja siis nad on kauem pool-lakitud, kui nad lakitud on. Nagu lilled vaasis on kauem poolkuivanud, kui nad värsked on. Ma tahaks, et ma saaks öelda, et pole tarvis end kokku suruda, sest see ei aita mitte kedagi.
Kaunis nümf Paeonia olevat kord jäänud silma Apollole.
Mauri Gross
„Suguvõsa“
Pärnu kontserdimajas
02. –18. juuli.
Näitusel põimuvad Mauri Grossi viimaste aastate lopsakad võsa- ja lillemotiivid tema monokroomse minimalismisarjaga tuues kontrastide kaudu esile nii nende tehnilised kui sisulised varjundid.
Tulemuseks on omamoodi kihiline traditsionalism ja uudistoode, mis seisneb peensusteni väljamaalitud pinna värviga ülevalamises.
Nii toimides puudutab Gross teemana ka halastust, mida ta oma varasemas loomingus on omakorda interpreteerinud erinevates kontekstides - maalikunst kui töö, küsimus maalikunsti surmast, kivisse raiutud ennastohverdavad antiikkangelased.
Hüpnotiseeriv mõju Grossi töödes seisneb maalide fragmentaalsuses, detailide kaudu pildi sisse minekus ja sinna heas mõttes kinni jäämises. Kui varasemalt on kunstnik seda töövahendit kasutanud oma nn kirsisaju-seerias, kus tihedat marjamateeriat lähemalt uurima asudes kaob võime haarata tervikut ning üsna ruttu neeldub vaataja vaid ühte marja korraga, siis käesolevalt mõjub võsa just samamoodi. See on nagu kevadine kulu – mitmeaastane ja - kihiline, kohati koltunud ja kuivanud, teisal roheliste rohulibledega pikitud