Breadcrumb
Üritused
Teisipäeval, 3. augustil 2021 kl 18.00 avab Sven Parker Draakoni galeriis isiknäituse „Seinad, paneelid, fragmendid“. Näitus jääb avatuks 28. augustini 2021.
Käesoleva väljapaneku lähtekohaks on aastal 1990 kirjastuses Eesti Raamat välja antud „Pildivihikud”. Peamiselt läänemaiste koomiksilugudega vihikute sari ilmus Eestis vahetult peale Berliini müüri langemist ning on omalaadse ajastu tähistajaks selle sündmusega kaasnenud paradigmaatilisest nihkest. Kapitalistlik maailmamudel sai külma sõja lõppedes laieneda uutele aladele Ida-Euroopas, tuues endaga kaasa ulatusliku tarbekaubastumise ning ülemineku liberaal-demokraatlikele valitsemisviisidele.
Ameerika politoloog Francis Fukuyama on 1992. aastal ilmunud teoses „Ajaloo lõpp ja viimane inimene“ (The End of History and the Last Man) kirjeldanud seda aega kui „ajaloo lõppu“, mis tähendas Lääne ja Ida vastasseisul põhinevate suurte ajalooliste narratiivide kadumist kollektiivsest kogemusest.
Neljapäeval, 5. augustil kell 18.00 2021 avab ehtekunstnik Darja Popolitova Hobusepea galeriis isiknäituse „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku“. Viis videoteost, ehted ja installatsioonid loovad fiktiivse maailma, milles nõid Seraphita aitab igapäevaelu pettumustega toime tulla.
„Serafita on fiktiivne tegelane, kes aitab mul laiendada ehte tavapäraseid funktsioone. Näiteks filmida ehteid nii, et vaatajal oleks palju huvitavam vaadata videoklippi kui autonoomset artefakti, mis on kinnitatud stendi külge,“ märgib autor.
Näitusel olevad õpetusvideod ning ehted-tööriistad on loodud nii, et need rahuldaksid inimeste konkreetseid vajadusi. Näiteks kui keegi soovib saada enesekindlamaks, tuua ellu kaotatud lähedust või tulla toime agressiooniga.
Kunstnik ei pea materiaalsust mitte ainult füüsiliseks, vaid ka digitaalseks komponendiks.
Kaheksat kunstnikku Eestist ja Soomest seovad pikaajalised sõprussuhted ja erialased huvid.
Koos on valmistatud keraamikat, tehtud näitusi, arutatud ilmaasju. Ühiste tegemiste keskmeks on aga puuküttega keraamikaahjud Kohilas, Võsul, Pikaveres Pärnumaal ja
Sylvi nimeline ahi Soomes Pieläveel.
Sylvi nimeline ahi Soomes Pieläveel.
Pildigalerii kasutamiseks (link) Fotode autor: Merily Jakovets
Tekstiilinäitus Mõteeria kujutab kolme teematsooni jaotatud mõtteid, kus tekstiilidele omane sünniloogika ja koospüsimise kord toetab teoste sisulisi püüdlusi: kuidas vaatajat kõnetada, äratada kaaskogemishetki ja äratundmisi.
Kujutamine.
Kai kunstikeskuses lahti olev näitus „Kumab läbi“ täienes videoklippidega, kus näitusel esindatud kunstnikud avavad oma loomingu tagamaid. Lisaks toimuvad augusti alguses näitusel ringkäigud, millest võtavad osa mitmed Eesti kunstnikud.
Videoklipid, millega 8. Tallinna rakenduskunsti triennaali rahvusvaheline peanäitus äsja täienes, avavad näituse lähtepunktiks olevat läbikumavuse kontseptsiooni ja ilmestavad, kui erineva nurga alt võib üks ja seesama märksõna kunstnikke käivitada.
Sõna saavad näituse kuraator, Taani klaasikunstnik ja kunstiajaloolane Stine Bidstrup ning kunstnikud Linda Aasaru, Hanna-Maria Vanaküla, Erin Dickson, Ditte Hammerstrøm, Helen Lee, Jiyong Lee, Sissi Westerberg ja Wang & Söderström.
Tekstiilikunstik Aet Ollisaare ja sisekujundaja Madis Liplapi näitus „Aega on aega ei ole“ avas Kõrgema Kunstikooli Pallas galerii tegevuses uue lehekülje, sest nüüdsest on galerii näitustele ning publikule avatud aastaringselt. Sellesuvise näituse esimesed nädalad on juba näidanud, et publikut jagub ka kuumadel päevadel, sest inimesed otsivad kunsti- ning näituseelamusi ka ringi reisides või kodulinnas puhkust veetes.
Näitus „Aega on aega ei ole“ on Aet Ollisaare ja Madis Liplapi esimene suurem ühisekspositsioon Tartus. Kahte autorit seob omavahel ühine tööruum Aparaaditehases, mis kannab tinglikku nimetust Stuudio 100 ja on praeguseks tegutsenud neli aastat. Nende aastate jooksul on mõlemal autoril valminud omajagu erinevaid projekte ning korraldatud mitmeid näitusi. Samuti on seljataga ühiseid kogemusi õppejõutööst ja näituseprojektidest Kõrgemas Kunstikoolis Pallas alates 1990ndate aastate lõpust tänaseni.
26.07-1.08.2021
A. I. Kunstitalus, Nõmmkülas
Eesti Vabagraafikute Ühenduse korraldatav rahvusvaheline töötuba MUHU PRINT toimub sel suvel seitsmendat korda. Loomingulisel nädalasel workshopil osaleb 20 kutsutud professionaalset graafikakunstnikku Eestist, Ungarist ja Poolast.
Sel korral on töötoa läbiviijaks Ukrainast pärit ja Poolas tegutsev graafik Irena Lawruszko.
Muhu Print 2021 tööteemaks on JÄLG.
Jälje jätmine on graafikakunsti põhiolemus. Mõtiskleme Muhu Prindi töötoas selle üle, kuidas väikesed jäljed mõjutavad suuremat pilti, suhestume looduskeskkonnaga, jälgime enda jäetud jälgi ning mõtiskleme jälgedest loodusele.
Laupäeval 31. juulil kell 19:00 avatakse Tohisoo mõisapargis XXI Kohila Sümpoosioni lõpetav ühisnäitus. Harfil esineb Liz Wirestring. Kuuma lisab paralleelprogramm: mitmemeetrise elavas leegis lõõmava tuleskulptuuri avamine otse publiku silme ees. Kroonlehtahju ehitas ahjumeister Andres Allik, skulptuuri Sander Raudsepp.
Kunstnikud maailma eri paigust on veetnud Kohilas pea kolm nädalat. Nad on loonud keraamilisi skulptuure, mis on põletatud puudega köetavas keraamikaahjus. Sel aastal on teemaks valgus! Keraamilistele kunstiteostele loob valguslahenduse valguskunstnik Rene Manivald Tamm.
Näitus toimub Kohila Paberivabrikus ning jääb üles ka järgmisel päeval, 1. augustil.
Programm:
19:00 Ava- ja tänusõnad Tohisoo mõisas (EST)
Reedel, 30. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Triin Kerge ja Aksel Haagenseni ühisnäitus „Kuhu me lähme?“.
Näitus põhineb 1944. aastal Eestist lapsena põgenenute ja 1949. aastal lapsena Siberisse küüditatute lugudel. Kunstnikud panevad need Eesti ajaloo kaks narratiivi omavahel dialoogi ning seavad küsimuse alla kultuurilisi arusaamu, mis on tekkinud küüditamise ja suure põgenemise kohta.
Triin Kerge toob vaataja ette kuus naist, keda küüditati lastena 1949. aastal Siberisse, ning pöörab tähelepanu kollektiivse mälu isiklikule küljele. Aksel Haagensen esitab kõrvuti enda ning oma vanaema väliseestlust ning sidemeid Austraalia keskkonnaga.
Toonaste laste põlvkond on viimane, kellel on vahetu kogemus ajaloosündmustest, mis on jätnud jälje ka järgnenud põlvkondadele.
Nagu hiidsisalik Robini maalil ja pisike roheline dinosaurus netiühenduse kaotanud arvuti ekraanil teavad, et nad kuuluvad kokku, niisama teab Robin, et „see maailm, mida maalin, on kusagil olemas“. Näitus „Pildirahvas“ avatakse Tallinna Linnagaleriis neljapäeval, 29. juulil kell 18.00.
Näituse kuraator on Tamara Luuk.
Robin Nõgisto näitusel „Pildirahvas“ on väljas kolm suurt kaheosalist maali, neli filmi- ja muusikavideot ning veel mõnda. Aastal 1992 sündinud, 2017 EKA-s maalieriala lõpetanud kunstnik haarab loomingusse nägemuslikke, tormiliselt möllava tegelaskonnaga maailmu, mida nabanöörina ühendab hierarhiate puudumine, hübriidne kokkupanu, veider tõepärasus ja kirglik elujanu. Lõuendilt lõuendile ilmuvad erinevates, alati häälekates kooslustes kassid, koerad ja sisalikud, hipsterid, skeletid ja tulnukad.