Breadcrumb
Üritused
Alates reedest, 23. oktoobrist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Karel Koplimetsa isikunäitus „Juhtum nr 16. Hirmu elemendid (5 võimalikku maailmalõppu)”, mis tegeleb maailmalõpustsenaarimite ning nende käsitlemisega mängufilmides. Kuraator on Kaisa Maasik.
Uus projekt jätkab Koplimetsa huviga hirmude ja paranoiade vastu, võttes lähtepunktiks ulmefilmid inimkonna hukatusest. Antud süžeed on näitusesaalis kõrvutatud kliimamuutuste tagajärgedega, mis on filmikunstis üllatavalt vähelevinud. Kuigi kassahittides ei saabu viimnepäev meie ökoloogilise ignorantsuse tagajärjel, siis ei saa see tõenäoliselt olema ka niivõrd ulmeline ja plahvatuslik kui kinokultuurile seda kujutada meeldib.
Karel Koplimets (snd 1986) on kunstnik, kes loob peamiselt narratiivseid ruumiinstallatsioone, mille kandvate osadena kasutab kaamerapõhiseid meediume.
Olete oodatud näituse „Ülestõusmine. Uus aeg” avamisele 23.oktoobril kell 16.30.
Grupinäitus peegeldab meie praegust ettearvamatut aega.
Samas on lootust uuele ning stabiilsemale ajajärgule.
Oleme kõik lootusrikkamad ja ootame parimat kõigile.
Näitus on avatud 3.
bordoo|punane, granaat|punane, härg|punane, härjavere|punane, jõhvika|punane, kirsi|punane, kirss|punane, korall|punane, lepakoore|punane, lepa|punane, lepatriinu|punane, liha|punane, lutik|punane, lõhe|punane, maasik|punane, moon|punane, paburitsi|punane, peedi|punane, peet|punane, pihla|punane, pohla|punane, porgand(i)|punane, pull|punane, rebase|punane, roos|punane, rooste|punane, rubiin|punane, sarlak|punane, telliskivi|punane, tomat(i)|punane, tuli|punane, vaarik(a)|punane, vabarn(a)|punane, vask|punane, vein(i)|punane, veri|punane, vähk|punane, õis|punane, õun|punane, ääspunane; hallikas|punane, kollakas|punane, kuldjas|punane, kuld|punane, kullakas|punane, lilla(kas)|punane, must(jas)|punane, oranž(ikas)|punane, paatjas|punane, pastell|punane, pronks(jas)|punane, pruunikas|punane, pruun(jas)|punane, rohekas|punane, roosa(kas)|punane, ruske|punane, ruuge|punane, ruugjas|punane, sinakas|punane, sini|punane, sinkjas|punane, suits|punane, tuhk(jas)|punane, violetjas|punane, violettpunane; eha|punane, hommiku|punane, koidu|punane, loojangu|punane, pilve|punane, päikese|punane, tulekahjupunane; ere|punane, ergav|punane,
Kunstiajakiri „Estonain Art 2/2020“ räägib ökoloogiliset kriisist
Eesti Instituudil on ilmunud ajakirja Estonian Art 2020. aasta sügisnumber ”The Anthropocene Issue”, mis keskendub antropotseeni ja kunsti vahelistele suhetele. Vaatluse all on biomass, tulevikutekstiilid, antropotseen Eesti visuaalkultuuris, ökoaktivism Baltimaades, alternatiivsed tulevikunarratiivid ja kogukonnaaiad kunstipraktika osana. Ajakirja vahelt leiavad lugejad Laura Põllu ja Lou Sheppardi loodud visuaalessee “The Exquisite Corpse”, mis käsitleb toksiliste mahajäetud kaevanduste teemat.
Kunsti, ökoloogia ja tehnoloogia teemadel on kaasa mõelnud Hasso Krull, Eike Eplik, Peeter Laurits, Linda Kaljundi, Merilin Talumaa, Laura Põld, Lou Sheppard, Laura Toots, Paul Kuimet, Kärt Ojavee, Taavi Hallimäe, Ann Mirjam Vaikla, Saskia Lillepuu, Sandra Kosorotova, Laura Kuusk, Jaagup Irve, Ott Scheler, Inga Lāce ja Heidi Ballet.
SININE SALAPÄRA
Kuidas seletada seletamatut?
Kuidas portreteerida saladust hoidvat naeratust?
Elu koosneb mitmetest kihtidest ja tahkudest, kuid igaühel on oma helisagedus selle
tajumiseks.
Pihtimus kui kulgemine läbi mälumaastiku. Sisemise mõtiskluse abil tuleb eemaldada
ebaoluline hetkede taaselustamisest.
Paljud alustatud teekonnad ei jõudnud oma õnnelikku lõppu ära oodata.
Möödunu läbivaatamine tundub olevat vaikselt kulgev nostalgiline rännak.
Tihti käest lipsanud mäluvarjundid on fookusest väljas.
Iseendaga olemise hetk on mõtete ja tunnete kahekõne.
Näitus oleks loojutustamine ainult pilguga puudutades.
Kuidas portreteerida saladust hoidvat naeratust?
Elu koosneb mitmetest kihtidest ja tahkudest, kuid igaühel on oma helisagedus selle
tajumiseks.
Pihtimus kui kulgemine läbi mälumaastiku. Sisemise mõtiskluse abil tuleb eemaldada
ebaoluline hetkede taaselustamisest.
Paljud alustatud teekonnad ei jõudnud oma õnnelikku lõppu ära oodata.
Möödunu läbivaatamine tundub olevat vaikselt kulgev nostalgiline rännak.
Tihti käest lipsanud mäluvarjundid on fookusest väljas.
Iseendaga olemise hetk on mõtete ja tunnete kahekõne.
Näitus oleks loojutustamine ainult pilguga puudutades.
Näitus on avatud 11.10.-11.11.2020.
KELLI VALK
1952 sündinud Tallinnas
Eva Jänes, kui kauaaegne Tallinna Jaani kiriku galerist, on pealkirjastanud oma näituse kui „Ilmalätted“. Ilmalätete all mõtleb kunstnik eelkõige Eestis asuvaid allikaid, mis on meie rahvale olnud pühad läbi aegade.
Kunstnik ütles näituse saateks: „See teema huvitab mind, kuna Eestimaal on tuhandeid lätteid ehk allikaid ja juba 1930. aastail lasi Gustav Vilbaste eesti rahval üles kirjutada nende kodukoha lähedal olevad allikad. Liites ja lahutades selgus siis ebamäärane arv 3500–5000. Ja allikatel on oma nimed. Paljud pildid on maalitud mõeldes vaimsetele allikatele ja inimeste hingelistele otsingutele, näiteks on ühe maali nimi „Ükskord taevas laulab“, „Vere Läte“ ja „Ilmaallik“. Kolm uut pilti, mis me siin üksteise kohale panime, on nimega „Nii nagu taevas“ – need olen ma püüdnud edasi anda oma uues laadis, mis on küll ikka geomeetriline, aga neis on rohkem maalilisust.“
2017.
Näituse „POOL KRAADI: kuidas kanda kliimapööret“ avamine Solaris keskuses.
Alates 19. oktoobrist on Solaris keskuses avatud Eesti Lavastuskunstnike Liidu näitus „POOL KRAADI: Kuidas kanda kliimapööret“, mille fookuses on jätkusuutlikkusega seonduvad võimalused ja väljakutsed moe- ja rõivatööstuse kontekstis. Osalevad 10 kunstnikku ELKL-ist.
Kostüümikunst on lavastuskunstnike loomingus üks peamine kommunikatsioonivahend ning moetööstus asub teatavasti planeeti reostavate tööstusharude seas esirinnas. Maailma moepealinnas Pariisis allkirjastatud kliimakokkulepe näeb ette hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus võrreldes tööstusajastu eelse ajaga 1,5°C juures ning tänaseks on selleni jäänud veel pool kraadi.
Alates reedest, 16. oktoobrist saab Hop galeriis vaadata Nils Hinti isikunäitust „Katkendeid vestlustest, mida meie vahel pole kunagi olnud“.
Ma tahaks sulle näidata üht metsaoja, mis voolab niiskes ja hämaras sängis kõrgete puude all. Selle roostepunane ja tume vesi maitseb nagu kuuseokkad ja külm kõdunev puit. Paljajalu ja puruvanad varba vahel seal jahedas vees seistes sain ma aru, et mul ei ole mitte midagi öelda. Mets on vahepeal maha võetud ja uus on peale kasvanud. Oja voolab edasi.
Nils Hint
„Katkendeid vestlustest, mida meie vahel pole kunagi olnud“ on omamoodi retrospektiivnäitus, mis võtab kokku kunstniku viimaste aastate loomingu. Avataval näitusel eksponeerib rahvusvahelise näitusekogemusega kunstnik kahte töödeseeriat, nii väikeseformaadilisi kantavaid ehteid kui ka suuremaid skulpturaalseid teoseid.
Oma loomingust, emailikunstist ja elust kõneleb ehtekunstnik Tamara Sergijenko lähemalt oma kunstnikuvestlusel, mis toimub 16.10.2020 A-galeriis, algusega kell 18.
Näituse külastajatel on erakordne võimalus näha Sergijenko hõbeehteid harvaesinevas ning tehniliselt väga nõudlikus akenemailitehnikas plique-à-jour). SÕNUM BABÜLONIST on peegeldus sellest, kuidas puutume tänapäevases maailmakorralduses sageli kokku iidsete tsivilisatsioonide traditsioonidega. Üks nendest – ehete loomine ja kandmine – ei ole kaotanud oma aktuaalsust ka meie päevil. Ammumöödunud aegade kordumatu koloriit kajastub maalidel, mis on ootamatul kombel „inkrusteeritud“ hõbedast ehetega.
Palume sündmusele tulijatel pidada kinni Terviseameti nõuetest, vältida lähikontakte ja kanda maske.
Tartu Kunstimuuseumis on 24. oktoobrist avatud Tiit Pääsukese (s 1941) mahukas ning värviküllane ülevaatenäitus „Nostalgiata“. Läbi kahe korruse saab tutvuda Eesti ühe parima koloristi loominguga 1960ndatest tänaseni. Pääsuke kannab oma kunstis edasi klassikalise maali traditsioone kaasaegses võtmes, ületades aegu ja trende.
Väljapanek on selle poolest eriline, et kunstnik naaseb paika, kust 1957. aastal sai alguse tema teekond Tartu Kunstikooli õpilasena. Nimelt asus just sellessamas 18. sajandi lõpus ehitatud klassitsistlikus härrastemajas muusika- ja kunstikooli poiste ühiselamu. Sellele eluperioodile pööratakse näitusel ka eraldi tähelepanu: külastaja saab aimu tollasest miljööst ja väljas on valik õpinguaegseid teoseid, mis näitustele jõuavad harva.
Näituse kuraatori Joanna Hoffmanni sõnul on koostöö Tiit Pääsukesega olnud väga põnev: „Vaatasime koos läbi kastide viisi arhiivmaterjali: fotosid, trükiseid, kirju ja dokumente.