Breadcrumb
Üritused
Näituse avamine toimub 21. oktoobril kell 18
Üheks Üle Heli 21 festivali keskseks sündmuseks on helikunsti näitus „Hargnevate helide aed 2“ ARS Projektiruumis, mis on järg Tartu Kunstimajas toimunud samanimelisele näitusele. Hargnevate helide aed on "kõikide võimaluste" keskkond, kus kohtuvad harvaesineva nähtusena erinevate helikunstnike ideed ühises ruumis. Seekord aitavad aia liigirohkust luua Raul Keller, Katrin Enni, Sten Saarits, Taavi Suisalu ja Aivar Tõnso.
Kunstnikud ja teosed:
RAUL KELLER „Raadiosfäär / Radiosphere“
Raadiosfäär on antud installatsioonis osa kujuteldavast kommunikatsioonikihist, mis maakera ümbritseb. See väljendub nii raadioside ja kommunikatsiooniallikatena kui ka eetrimürana.
Seoses epidemioloogilise olukorraga lükkub edasi EKKÜ aastanäitus „Värv - punane 2.0“ Narvas. Näituse uus aeg on selgumisel.
Täname toetajaid ning loodetavasti kohtume peatselt!
tARTu galeriis avaneb Kiwa ruumiinstallatsioon „Kood ja kosmos“
Ruumiinstallatsioon "Kood ja kosmos" põhineb heli- ja valguse sünergial, mille keskmes on kunstniku poolt loodud planetaarium, mis ei imiteeri meie päikesesüsteemi, vaid loob fiktiivse mudeli sõltumatust planeetide süsteemist. Installatsiooni heli on sisse loetud olematus, abstraktses keeles ooperilaulja Maria Listra poolt.
Näituseruumis paiknevad planeedid, millele kunstnik on siirdanud „toore koodi“. Toorkood ehk tekstimüra viitab potentsiaalile sisaldada endas kõiki teisi võimalikke keeli ja koode. „Olulised teemad on tundmatus, paljusus ja kaasamõtlemine,“ avab Kiwa ruumi-installatsiooni algset impulssi ja lisab „Keele ületamine – see on nagu ilus kangas, kus on palju tühikuid, teisalt suhtud igasse tähemärki hoolivalt, nagu selili kukkunud mardikasse.
Tallinna Graafikatriennaalil on hea meel teatada, et XVIII triennaal, pealkirjaga „Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses“, avaneb publikule 22. jaanuaril 2022. Ungari kuraatori Róna Kopeczky kureeritud näitus keskendub Kesk- ja Ida-Euroopat mõjutanud radikaalsetele poliitilistele, kultuuripoliitilistele ja ühiskondlikele pööretele, lähenedes nendele muutustele globaalsest vaatepunktist universaalse absurdi võtme kaudu.
Reedel, 29. oktoobril kell 18:00 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) Edith Karlsoni isikunäitus „Süütuse tagasitulek“.
Karlsoni väljapanek kolmel korrusel avab eksistentsi pimedama, nilbema, naljakama ja õrnema poole. EKKMi ruumid on ümber ehitatud paikadeks, kus kohtuda terrakotast igaviku ja Neitsi Maarjaga, orhidee ja klaasist kupliga, tillukese Kristuse ning lõppematu Enyaga. Karlsoni töödele liituvad teosed Eesti Kunstimuuseumist, Tartu Linnamuuseumist, Eesti Ajaloomuuseumist ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogust.
Edith Karlson on skulptor, kelle loomingus esinevad animaalsed, brutaalsed ja tsiviliseerumispaineta karakterid. Nende robustne pinnatöötlus, justkui lõpetamatus ja groteskne paisutatus kõnetavad allhoovusena tumedaid tunge ja ürgsemaid ladestusi.
Olete oodatud Jüri Arraku näituse „Pilk“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 22. oktoobril kell 18.
Neljapäeval, 21. oktoobril kell 17 avatakse Pärnu Linnagalerii Kunstnike majas Regina Mareta Soonseina näitus „Sumb“, olete oodatud näituse avamisele!
„on ainult loom ja jumal
Ja kumbagi ei ole“
(Andres Ehin)
On siis need tolmukübemena võnklevad inimesed ülevad olevused selles betoonist metropolivõrgustikus või lihtsalt lõpuks vaikselt allaandev mumifitseerumist ootav rotikuningas?
Liigpikad jätked võivad kokku jäädagi meie näiliselt kiskjatevabas kuubikukeskkonnas.
Liigpikad jätked võivad kokku jäädagi meie näiliselt kiskjatevabas kuubikukeskkonnas.
Eesti Moekunstnike Ühendus avab Kullo galeriis 18.10 uue näituse „Elu on lill“.
Näituse märksõnadeks on lillemotiiv ja värvid valgest tumesiniseni.
Mudelite kangad on osaliselt valminud tsüanotüüpia ehk valgustundliku fotomenetluse tehnika töötubades. Lisaks uudsetele töövõtetele ja autoritehnikatele on kasutatud lapitööd ning teise ringi kangaid.
Moekunstnikke inspireerib Eesti taimestik, kust on ajast aega saadud elujõudu ja tervist, kehakatteid ja toidupoolist.
Juhime moe kaudu tähelepanu taimede hoolivamale tarbimisele ja nende elus olemise võimalikkusele – et taime toidulava, muld ja keskkond säiliks elujõulisena.
Ilul on lühike õitseaeg, hääbumine on paratamatu elu osa.
Itaalias, Ischia saarel Lacco Ameno riiklikus muuseumis, Villa Arbustos on oktoobris näha Eesti tuntud kunstniku Viive Noore kureeritud Eesti, Läti ja Leedu illustraatorite suurnäitust „Joostes huntidega“. Noor on näitusele valinud 65 tööd, teemaks huntinimene Läänemere idakalda rahvapärimuses.
Näituse eel, 6. oktoobril toimus Lacco Amenos Viive Noore ja Ischia Ajaloo ja Kultuuriuuringute Instituudi CEiC korraldatud töötuba Napoli ja Ischia eri vanuses kunstihuvilistele. Osavõtjad said kollaažitehnikas kujundada killukese metsast. Nii sündis kollektiivne kunstiteos - fantaasiarikas mets, kus võiks end hästi tunda ka hunt.
Itaalias kehtivate koroonapiirangute tõttu ei saanud kõik soovijad sel korral töötoas osaleda. Lacco Ameno linnapea, Giacomo Pascale loodab siiski, et koostöö Eesti ja Viive Noorega jätkub. „Näitus „Joostes huntidega“ jõuab meile väga olulisel hetkel, mil loodetavasti oleme pandeemiast tingitud hirmudest toibumas.
Kadri Toomi ja Kalli Kalde ühisnäitus “Utopias and Dreamscapes” avatakse sel laupäeval 16.10 galeriis Kunstverein Meissen, Meissenis, Saksamaal.
Näitusel eksponeeritakse kunstnike värsket loomingut. Kalli Kalde litograafiatööd on inspireeritud Eesti esimesest satelliidist ja kosmilisest programmeerimiskeelest. Linoollõike seeriast õhkub kaasaegse maailma ulmelisust, kus salapärased tegelased uudistavad vaatajaid ning nende pilkudes on segunenud tehisintellekt, virtuaalreaalsus ja inimlikkus. Kadri Toomi ekspositsioon on inspireeritud tühjadest perifeersetest nurgatagustest maastikest.