Breadcrumb

Üritused

 Jasmina Cibic „Spielraum – rahvas armastab seda“ (2015). Foto: Pete Moss
Kai kunstikeskuses on 22. jaanuarist kuni 27. märtsini avatud Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitus „Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses“, mille kuraator on Róna Kopeczky. Tänavune triennaal toimub eri paigus üle Tallinna ning koosneb kolmest omavahel läbipõimunud tsüklist: „Rahvas armastab seda“, „Hapukurgipoliitika“ ja „Vabaduse teadus“. Kai näitusele on kaasatud teoseid kahest esimesest seeriast.
 
Näitus „Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses“ keskendub Kesk- ja Ida-Euroopat mõjutanud radikaalsetele poliitilistele, kultuuripoliitilistele ja ühiskondlikele pööretele, lähenedes nendele muutustele globaalsest vaatepunktist universaalse absurdi võtme kaudu.
Kati Kerstna näitus „Aksessuaarid“
Kati Kerstna näitus „Aksessuaarid“
to
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses avatakse laupäeval 29.jaanuaril kell 16.00 Kati Kerstna näitus „Aksessuaarid“.
 
ÜRO nimetas käesoleva 2022. a. klaasi aastaks (https://www.iyog2022.org/) ning Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus alustab oma programmi selle vääriliselt täiesti uute klaasinstallatsioonide näitusega  –  29. jaanuaril
 Lembe Rubeni näitus „Distants“
Lembe Rubeni näitus „Distants“
to

Lembe Rubeni näitus ARS Projektruumis 19. jaanuar–7. veebruar 2022

Loovad protsessid on inimese loodul ja looduses sarnased. Olemise struktuur mikrotasandist kuni vaimse tasandini on loodud justkui sama skeemi järgi. Selle struktuuri moodustavad osakeste vahelise distantsi omadused. Väike tiheduse muutus mustris võib koodi täielikult muuta – see on loomise imeline olemus.

Teoses on oluline koht sellel, mida ei ole. Tervik kujuneb pausidest rütmide vahel, aga ka ärajäänud kihtidest, sõrendatud struktuurist - jäävad vaid vihjed. Täiuslik teos on nagu auklikuks kulunud pitskardin - me tajume mustri järgnevust, kuigi ei näe puuduvaid kohti. Me tajume midagi, mida ei ole. Struktuuritaju meie peas taastab puuduvad mustrid. See muudabki teose nauditavaks, sest ülesanne on ajule lihtne.

Oluline on struktuuri puuduv osa, mis panebki fantaasia tööle. Tühjus - puhastav seisund struktureerib meie meelte mustreid.

Näitus „Hingelähedane sõna“
Näitus „Hingelähedane sõna“
to
19. jaanuaril kell 17 avatakse Tallinna vene muuseumis (Pikk 29a) Tanja Muravskaja näitus „Hingelähedane sõna“. Pidulik üritus algab lühituuriga kunstniku juhtimisel. 
 
Olete oodatud näituse avamisele 19. jaanuaril kell 17!
 
Näitus „Hingelähedane sõna“ kujutab endast vene keelt kõnelevate Eesti inimeste sõnade atlast, mis peegeldab mitmeid kohalikus ühiskonnas toimunud ja toimuvaid protsesse. See ainulaadne ajastu ja kultuuri jälg on jäädvustatud Eesti vene kogukonna emakeeles ja on väga ilmekaks eestivene identiteedi väljundiks. Sõnade kollektsioon on kogutud tihedas koostöös ülalmainitud kogukonna ja Tallinna vene muuseumiga.
 
Näituse kuraator ja kunstnik Tanja Muravskaja kommenteerib projekti järgnevalt: „Terve eelmise aasta kestnud muuseumi ja muuseumisõprade koostöö vältel sai kogutud enam kui sada kõige tähendusrikkamat sõna.
Britta Benno isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks”
Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Britta Benno isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks”.
 
Tegu on Benno kunstipraktikapõhise doktoriuurimuse viimase kolmanda osaga, mis seab peategelaseks seni taustarolli täitnud maastiku. Kujund abstraheerub ning arhitektuur taandub lavalt. Esile kerkib kihiline maastik, maakoore kivimid paljastuvad mullakihi alt. Mineraalide agentsuse kaudu avaneb ühtlasi posthumanistliku filosoofia kristalliseerumine Benno loomingulises (enese)mõtestamises.
 
Tektoonilised kihid on elus, liiguvad ja hingavad, kasvatavad mägesid ning uputavad mandreid. Kihid kerkivad alt ülesse, raputades ja pragundades maakoorikusse auke ning lõhesid. Selleks, et kujutleda tulevikku, peab vaatama minevikku, et seeläbi mõista paremini käimasolevat.
 
Benno lisab: „Kujutledes Maa kihte, töötan kihiliselt kunstivahenditega.
 Liina Tepand „Šokolaad, hedonism ja kliima“
14.01.- 09.02.2022 
 
Alates reedest, 14. jaanuarist saab HOP galeriis vaadata lavastuskunstnik Liina Tepandi näitust „Šokolaad, hedonism ja kliima“.
 
Näitus  „Šokolaad, hedonism ja kliima” on sündinud ökofilisoofia ja kunsti kokkupuutest ning tõukub omamoodi post covid art´ist, kus kunst läheneb loodusele. See on püüe luua avastamise rõõmu ja samas läbi vormi ja materjalivaliku jõuda elu abstraktsete baasküsimusteni, milleks oleks : kas ületada, leppida või allutada?
 
Antud teemat käsitledes on kunstnik valinud materjaliks turvba ja vormiks kera. Materjalilt on eraldatud tema tavapärane olek ning asendatud tavapäratuga. Vorm ja funktsioon muutuvad läbi ootamatu materjalikasutuse mänguliseks ja nauditavaks, võimaldades äratada kogemuslikke aistinguid. 
 
Liina Tepand (sünd.
Ringkäik näitusel „Mimikri“
16.jaanuaril kell 13.00 kutsume RINGKÄIGULE Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitusele „Mimikri“, mida juhivad Kadi Pajupuu ja Mari-Triin Kirs.
 
Sissepääs muuseumipiletiga.
 
NB! Vastavalt Vabariigi Valitsuse piirangutele tagab sissepääsu COVID-19 vaktsineerimistõend või tõend COVID-19 läbipõdemise kohta ja maski kandmine.
 
Mimikri kui kohastumise tüüp, järeleahvimine või jäljendamine on omadus, mis aitab ellu jääda.
Marge Monko ja Maruša Sagadin „Armastuse A. B. C. D. E. F. G“

Neljapäevast, 13. jaanuarist on Hobusepea galeriis avatud Marge Monko ja Maruša Sagadini ühisnäitus „Armastuse A. B. C. D. E. F. G“. Näitus jääb avatuks 17. veebruarini 2022.

Näitus on hetk pidevas ja katkematus kulgemises.

Objektide – ja ka kunstnike – elud eelnevad üksikutele sündmustele ning ka järgnevad neile. Tahkes olekus aine on pidevas enesesalvestuse režiimis ühes keemiatehnoloogiaga, mis eelneb igasugusele digitaalsele plokiahelale. Nende omavaheline mõju ja kooseksisteerimine inimesega määratlevad praeguse hetke. Asume seal, kus surelike vormide kollektiivne voog eostab mehaaniliste naudingute värelusi.

Marge ja Maruša omavaheline isiklik ja erialane dialoog võib teile enne praegust hetke tunduda nähtamatu. Aga see on käegakatsutav. See, mida te näete, on kuudepikkuse tegevuse tulemus. See, mida te ei näe, luuakse aastate jooksul. 

Laura Cemini isiknäitus “a slash is a dash is a splash”
Kolmapäevast, 12. jaanuarist 2022 on Draakoni galeriis avatud Laura Cemini isiknäitus “a slash is a dash is a splash” (Löök on sööst on plärtsatus) Draakoni galeriis. Näitus jääb avatuks 5. veebruanini 2022. 
 
“a slash is a dash is a splash” võib sobida lavakujunduseks kas lavastusele, treeningruumile või näiteks tekstile, mis on eemaldunud lehekülje kahedimensionaalsusest. 
 
Laura Cemin mängib abstraktsiooni erinevate astmetega ja sõna otseses mõttes tõlgib sõnamängud ja idiomaatilised väljendid materiaalseteks objektideks, samaaegselt luues uut, abstraktset keelt.
a-galerii 2022
A-Galerii pakub alanud aastal kultuurielamusi läbi 32 erineva näituse, mis toimuvad nii galerii ajaloolises SEIFIS kui ka avalikkku linnaruumi rikastavatel AKENDEL. 2022. aastal näeb galeriis varasemast enam ka professionaalsete väliskunstnike loomingut. Rahvusvahelises programmis osaleb tegijaid muu hulgas Prantsusmaalt, Hiinast, Taiwanist, Norrast ja Iisraelist.
 
Rikkalik näitusehooaeg alustab 14. jaanuari õhtul piduliku sündmusega, kus avatakse aasta esimesed näitused. SEIFIS on 14.01–08.02 üleval legendaarse metallikunstniku Vaida Suitsu juubelinäitus VAIDA SUITS 90, mis kulgeb läbi kunstniku võrratu loomingu 1960. aastatest kuni aastani 1982. AKENDEL on 14.01–26.02 üleval Aino ja Keesi Kapsta ning Henry Mardisalu ühisnäitus KOLM LUGU, mis on ühe perekonna kolme põlvkonna nägemus ehtekunstist.