Üritused

Oled oodatud Eesti Vabagraafikute Ühenduse kuraatornäituse „Ava oma (s)ilmad“ avamisele Rüki galeriis neljapäeval, 4. augustil kell 17.00. Näitus keskendub loodusele ning elurikkusele linna keskkonnas ja kutsub avatud meeltega vaatlema ümbruskonda enda sees ja väljaspool. Näituse avamisel loeb Maarja Pärtna katkendeid varsti ilmuvast raamatust „Elav linn“ ja toimub Kaarel Kütase performance. Näituse kuraatoriteks on Lilli-Krõõt Repnau ja Mari Prekup.

4. augustil kell 16.00 toimub saarlasest kunstniku Vello Vinna uuema loomingu näitus „Kaksipidine“ Kuressaare Raegaleriis.

Saaremaalt pärit, rahvusvaheliselt tunnustatud Vello Vinn (s 1939)  on  tuntud  fantastiliste, peenekoeliste ja detailrikaste ofortidega. Suur ülevaatenäitus toimus 2020 aastal Kumus ja samal aastal Tartu Kunstimajas koos Kiwaga tutvustasid nad seda perioodi täiuslikult.

Vello Vinna uuemas loomingus, alates 1994 aastast, on kunstnik kasutanud kuivnõela tehnikat senise ülipeene ofordi asemel. Kunstniku tööd on jätkuvalt sama fantaasiarikkad, üllatavate mõtte- ja keelemängudega, visuaalselt efektsed puhaste pindade ja värvidega. Esmakordselt sai Vello Vinna uuemat kunsti näha Pärnu Endla teatris 2021 aastal näitusel „KAKSIPIDINE“. Suurepärane võimalus on nüüd sama näitust tutvustada ka Kuressaares.

Olete oodatud kohtumisele Tiina Tammetaluga tema maalide ja joonistuste näitusel Vabaduse galeriis teisipäeval, 9. augustil kell 18.

Näitus on avatud 22.07.–17.08.2022.

Festivali näitustel eksponeeritakse skulptuure, objekte interaktiivseid koha- ja kontekstipõhiseid teoseid – installatsioone ja objekte teemal „VORM“.

„Nähtumuse materiaalne loomus eeldab tema ruumilist piiritlemist, ent nähtumuse sisemine loomus ei ole piiratud mateeria ulatusega ruumis. Mida sügavamale me tungime nähtumuse sisemusse, energia loomusse, seda enam muutub nähtumus ise ruumiliselt vähem piiratuks, muutub üha suuremal määral asukohatuks. Mis osa on selles protsessis vormil? Kas sisu on primaarsem kui vorm või vastupidi. Või ongi vorm sisu?“

Näitused Pärnu Keskraamatukogus, Pärnu Loovlinnakus, Suur-Jõe 10 ja linnaruumis.

Tallinna vanalinnas, Vene ja Munga tänava nurgal tegutsevas Eesti tarbekunstigalerii Kunstiaken näituseaknal seadis oma kolmanda näituse üles graafik Viive Noor.

Viive Noore sõnul on loomingut mitut sorti. Raamatute illustreerimine on seda kindlasti, aga seda on ka näituste kureerimine, ainult natuke teistmoodi. Kõik see olen ühel või teisel kombel „mina“ ja kõik see valmistab mulle palju rõõmu. Aga päris enda juurde tulen ma siis, kui teen oma pilte. Kureerimine ja illustreerimine on kaudselt töö, kuigi ma ei tee seda kui tööd, see teeb mind õnnelikuks ja ilma selleta oleksin kuidagi poolik.

Olete oodatud Liisa Jugapuu näituse „Ema kui tunne“ avamisele Haapsalu Linnagaleriis 3.08, kell 17.00. Näitus jääb avatuks kuni 4.09.

Lisainfo:
Haapsalu Linnagalerii
Posti 3, 90502 Haapsalu
www.galerii.kultuurimaja.ee
K–P 12.00–18.00

29.08–28.08.2022 | Pärnu Uue Kunsti Muuseumis

Näituse pidulik avamine 2.08.2022 kell 18.00

Järjekorras üheteistkümnes Pärnu fotokunstnike ühenduse F8 väljapanek võiks tinglikult kanda alapealkirja „arhitektuurifoto näitus“. Tinglikult selles mõttes, et tavapäraselt tähistab 'arhitektuurifoto' pigem dokumentaalset fotožanri, kus fotograaf on end autorina taandanud arhitekti loomingu võimalikult realistliku kujutamise nimel. Käesoleval näitusel sellele eesmärgile ei püüelda, Pärnu fotokunstnikud on peegeldanud ruumi ja hooneid detailides ning rakurssides, mida arhitektuur ja tehismaastik kunstnikust fotograafile pakkuda võib. Hoonete asukohti ega nende autoreid ära märgitud ei ole.

Kolmapäeval, 27. juulil 2022 kell 18.00 avab Andres Koort Hobusepea galeriis isiknäituse „Kaos ja kord“. Näitus jääb avatuks 22. augustini 2022.

Andres Koorti näituse pealkiri „Kaos ja kord“ viitab kahele vastandlikule jõule ning nende olekute vahel liikumisele. Etümoloogiliselt on sõna „kaos“ seotud kreekakeelse tegusõnaga „χαίνω“, millega peeti silmas haigutavat ruumi, tühjust, lõhet. See on asjade algne olemine või ka mitteolemine, olek milles sisaldub potentsiaal, soov korrastuda. See on puhta energiaga laetud asjade hakatuslik faas, kõige sünnimoment. Ka täppisteadused tegelevad „kaose“ olemuse uurimisega. Kaoseteooria kohaselt peitub kaootilise komplekssüsteemi näivalt juhusliku käitumise taga süsteemne alusstruktuur, pidev tagasiside, kordused, enesesarnasus, fraktalid ja iseorganiseeruvus. 

30. juuli–30. august 2022 Viinistu Kunstimuuseumi taga asuvas vanas konservitehase hoones, nn. Kitse saalis. 

Sõna „mateeria“ tuleneb ladina keelest ning tähendab ainet. Näituse pealkirjas on viide mateeriale, mis on üldisemas tähenduses füüsikaline substants, hõlmates ruumi, omades suurust, kuju, tahkust ja massi. Mateeria ehk aine on iga skulptuuri pärisosa. Skulptor vormib ainet, olgu selleks siis metall, kivi, puit, plastik vms. Teost luues hingestab autor mateeria ning annab talle mõõtmed, vormi ja kuju.
Näituse pealkiri viitab ka hoone minevikule - konservitehasele. Konserveerimise mõte on säilitamine, konservides said toiduna alles hoitud nii kala, kaluri töö kui ka konservitegija pingutus. Iga skulptuur on omamoodi konserv, millesse pandud ja säilitatud autori mõte, visioon ja energia. Ka kogu näitus ise on selles hoones nagu suur konserv, sisaldades palju erinevaid koostisosi – skulptorite teoseid.
Näitus konserveerub skulptuuri hetkeseisuna vaatajale vaimutoiduks üheks kuuks.

Laupäeval, 30. juulil saab taaskord avapaugu In Graafika festivaliralli!

In Graafika festivali programm ja näituste avamise kava leiate alla poole kerides!

IN Graafika Pärnu Linnagalerii Raekojas

„Leonhard Lapini retrospektiiv 75“
Avamine 30.07 kell 14.00

Leonhard Lapini 75. juubeliks temaga koos kavandatud retrospektiivne näitus, mille katkestas kunstniku ootamatu lahkumine.

Leonhard Lapin - Ida-Euroopa kunstiloominguline vulkaan, erudiit, suprealismi looja, professor, eesti avangardistliku kunsti isa, modernistlik arhitekt, väsimatu kirstunael, kaupluste, sööklate, teenindusettevõtete, raviasutuste ja saunade agar külastaja, daamide lemmik, köieltantsija ja akrobaat, suur poeet ja filosoof.