Reisid võivad teinekord elu muuta. Ilmade ja samuti geopoliitiliste sündmuste poolest kuumal 2022. aasta suvel kutsusid kuraatorid Corina L. Apostol ja Kristaps Ancāns kaheksa kunstnikku (neli Eestist ja neli Lätist) rändama mööda Läänemere rannikut, et üksteist tundma õppida ja üheskoos näitus luua. Koostöö käigus toob iga kunstnik Kunstihoone galeriis toimuvale näitusele „Tulin siia selleks, et üksi olla – Ka mina tulin siia selleks, et üksi olla“ oma isikliku lähenemise kunstiloomingule ja kooseksisteerimisele.
Katariina Gildi kunstnike näitus „Lood“ Katariina kirikus 12.09–25.09 avatud iga päev kl 11.00–18.00.
Seekordne juubelinäitus – 25. tegutsemisaastast on covidi vahepealsete piirangute tõttu saanud juba 27! - on igapäevaselt oma stuudiotes tegutsevate kunstnike pühendus ühiselt kulgetud teekonnale.
Katariina Gild asutati 1995. aasta septembris tarbekunstnike ühendusena ja toimib järjepanu juba 27 aastat. Kunstnike Igapäevase loometöö kõrval on näitusetegevus olnud oluline vaheldus. Omamoodi kõrvalehüpe, pühapäevategevus, oma eriala raamide avardamine.
Paljude ühiselt tegutsetud aasate jooksul on Katariina Gildis toimunud nii mõndagi. Meie juurest on läbi käinud kuulsaid ja kummalisi, tähtsaid ning uudishimulikke külalisi. Oleme heietanud mõtet, et saaksime juhtumistest, sündmustest ning kogemustest kirjutada paksu bestselleri aga siiski otsustasime oma lood panna hoopis järjekordsele näitusele.
Alates 13. septembrist saab Haus Galeriis külastada Marko Mäetamme uue maaliseeria näitust. Maailmalõpu lilled? Mis lilled need sellised on? Marko Mäetamm teab. Seisis ta ühel loomehetkel kusagil maailma äärel ja vaatas, mis tema ees toimus - maailma lõpu aias, kus õitsesid maailma lõpu lilled. Oma kogemustest kirjutab Marko hiljem nii: „See oli väga imelik taim. Muidu nagu tulp, aga õhtuti sirutus sellest välja must käsi, sõrmed täis kalli väljanägemisega suuri sõrmuseid...“. Seesugused nägemuslikud lood on Marko maalinud ja kirjutanud kuuteistkümne kummastava taime kohta, mis on ühelt poolt küll nagu lilled, aga teisalt kõike muud ka.
Mäetamme näituse „Lilled maailma lõpust“ raames on valminud 16 teose animeeritud kataloog Marko Mäetamme ja filmikunstnik Nando Grancelli koostöös. Animatsioonid esitlevad Mäetamme erinevaid iseenda-tõlgendusi oma kahepalgeliste lillede foonil. Käesolev on üks neist.
Mall Nukke isikunäitus "Plasticum" toimub Helsingis Katariina galeriis. Näitus on osa Eesti ja Soome maalikunstnike koostöö programmist FINEST.
Inimesed elavad plastikust maailmas. Teame, et meid ümbritseb tehisosakesi täis maa, vesi, õhk. Kõik on kodune, kuid pole looduse osa.
Minu näitus “Plasticum” mõtiskleb meie kilekoti-planeedi üle, kus inimkehadest koosnevad stiihiad voolavad sarnaselt jõgedega tehismaastikel. Peamiseks liikumapanevaks jõuks on tarbimine , tagajärjeks elutu kile-keskkonna loomine.
“Plasticum” näitusel tsiteerin oma triptühhoniga Kašimir Malevitši. Tema lõi XX sajandi alguses ikoonilised maalikompositsioonid „Rist“, „Ruut“, „Ring“. Siis olid veel hinnas ideaalid. Need on muutunud XXI sajandil farsiks, „täiuslikeks“ plastik-kujunditeks. Inimeste tehiskeskkond on kui tornaado, mis hävitab kõik oma teel. Ja lõpuks hävitab oma loojad.
Alates 17. septembrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näitust „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“, mis aitab avada graafilise disaini unustusehõlma vajunud materiaalset reaalsust.
„Graafiline disain ümbritseb meid tänapäeval igal pool ja igaüks on graafiline disainer. Pildistamine ja fotode töötlemine, fontide ja värvide valimine, kollaažimine, kujundamine ja printimine, mis enne digirevolutsiooni olid eksklusiivsed, nõudsid aega, erioskusi ja kollektiivset pingutust, on nüüd iseenesestmõistetavad protseduurid iga arvutikasutaja jaoks,“ ütleb näituse kuraator Maria Muuk.
Ent veel mõnikümmend aastat tagasi võis lihtsaimgi kujundusvõte tähendada mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi lõikamis-kleepimistöid, kõnesid ja kirju kirjastusse ja trükikotta, 300-kraadist sulametalli, arvukaid proovitõmmiseid ja metsikut materjalikulu.
Draama on sinu peas* - Edith Karlsoni ja Gregor Tauli avalik vestlus Viljandi Muuseumis reedel kell 16
Skulptor Edith Karlsoni näituse „Lemmikud“ raames toimub käesoleval nädalal Viljandi Muuseumis publikuprogramm, mille käigus peab reedel, 9. septembril kunstnikuga avaliku vestluse kriitik, kunstiajaloolane ning Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Gregor Taul.
Taul ja Karlson arutlevad muu hulgas selle üle, millisena paistab neile tänane Viljandi ning mis on ühe maakonnamuuseumi roll kaasajal. Vestluse arutletakse ka Karlsoni loomingu, seda tagant tõukavate impulsside, inspiratsiooni, töömeetodite ja kunstniku töö ning rolli üle kaasaegses ühiskonnas laiemalt.
Kutsume Teid meie 30-aasta-pikkuse tegevuse aruandenäituse avamisele reedel, 9.septembril kell 16.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.
Oleme kolme aastakümne jooksul loonud Baltimaade ainulaadse kunstikogu, kus on esindatud suur valik kunstiteoseid alates Ladina-Ameerikast, Põhja-Ameerikast, Euroopast, Araabia-maailmast.
Meie videoteegis on mitu tuhat filmi põlisrahvaste kaduvatest kultuuridest ja sadu portreefilme suurtest loojatest.
Sellest kõigest lähemalt siinkohal lisatud manusest.
Näitust „Elamise kunst ehk kunst ellu jääda“ saab vaadata kuni 16.oktoobrini.
Uue Kunsti Muuseumi sünnipäeva pidulik tähistamine kontserdiga toimub laupäeval, 1.oktoobril.
*****
Kolmapäeval, 7. septembril kell 17.30 toimub Tartu Kunstimaja suure saali näitusel „Tolm“ kuraatorituur.
Tuuri viib läbi näituse kuraator Karin Paulus.
Näitus „Tolm“ on Tiina Sarapu ja Julija Pociūtėga ühisnäitus, kus kunstnikud oma installatsioonidega mõtestavad aina uuesti ümber materiaalset reaalsust ja otsivad inimese ja keskkonna vaheliste suhete tähendusi.
Loe näituse kohta lisaks Tartu Kunstimaja kodulehelt.
Ekskursioon on tasuta ja eesti keeles.
Lisainfo:
Tartu Kunstimaja
Vanemuise 26, 51014 Tartu
K–E 12.00–18.00
www.kunstimaja.ee
www.facebook.com/kunstimaja
3. septembril avatakse Portugalis Guimarãesis rahvusvaheline tekstiilikunsti biennaal CONTEXTILE (Contemporary Textile Art Biennial), mille peanäitusele kandideeris tänavu 1250 kunstnikku 74 riigist. Näitusel osalema valiti 50 autorit 34 riigist. Valiku töödest tegi rahvusvaheline žürii koosseisus Lala de Dios (kunstiajaloo ja tekstiilikunsti õppejõud, kuraator), Janis Jefferies (visuaalkunsti emeriitprofessor, kuraator ja kunstnik), Orenzio Santi (õppejõud, tekstiilikunstnik), Monika Grasiene (kunstnik, kuraator ja õppejõud) ja Cláudia Melo (kuraator, õppejõud ja kunstnik; biennaali kunstiline juht). Žürii lähtus valikus konkursi tingimustest ja tööde tasemest ning biennaali Contextile 2022 kontseptsioonist RE-MAKE. Aet Ollisaar esindab Eestit näitusel teosega „Kodutus“.