Üritused

Olete oodatud näituse „Pulss“ raames toimuvale vestlusõhtule neljapäeval, 30. märtsil kell 18 Vaal galeriis. Kunstnik Regina-Mareta Soonsein lahkab koos Peeter Lauritsa ja Karl Käsnapuuga inimese loomalikku ja loomuslikku olekut ning toovad seeläbi lähemale tema tegeliku olemuse. 

Peeter Lauritsa peamised väljendusvahendid on fotograafia ja digitaalsed manipulatsioonid. Oma hilisemas loomingus on ta olnud huvitunud sügavast ökoloogiast, kolides ka ise metsa ja ühendades neoliitikumi ning postindustriaalsed meetodid nii kunstis kui ka elustiilis.

OPENING: WEDNESDAY, 12 APRIL AT 6–8PM
13.04.–22.06.2023

For some reason they thought this exhibition should be titled Amber. Amber could be a natural resource, a souvenir, a wall colour, or a way to accidentally preserve mosquitos full of dinosaur blood, making Jurassic Park possible.

They are imagining this curator. Her name is Amber. She is on a Baltic-Nordic tour, taking the long trip from LA to Vilnius, making her way through Riga, Tallinn and Helsinki to look for inspiration. Afterwards – Ibiza, for fun and romance.

Maybe Amber is from a tiny spa town with an air of mystery. Shallow Springs, Wyoming. Shallow Springs, Arizona. She has left town, she has made it in the art world, but what happened in Shallow Springs is haunting her dreams.

Uue Kunsti Muuseum kutsub 24.märtsil kell 17.30 ringkäigule Marje Üksinega ja Kerstin Reiga Eesti Akvarellistide Ühenduse aastanäitusel „Kooskõlad“.

Eesti Akvarellistide Ühenduse aastanäitus „Kooskõlad“ avatud kuni 02.04.2023!

Näitusel „Kooskõlad“ osalevate kunstnike eesmärk on otsida ja märgata kooskõlasid, et neid akvarellmaalis jäädvustada.
Kas kooskõlas olemise poole püüdlemine on inimese loomulik instinkt? Kas kooskõla võib märgata, otsida ja leida kõiges, kõigis? Kuidas tekib kooskõla või on see juba olemas?

25. märtsil kell 12.00 toimub EKA kunsti ja disaini eriala doktorandi Sirja-Liisa Eelma doktoritöö „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni“ juurde kuuluva kolmanda näituseprojekti „Peegelduste pealispind“ eelretsenseerimine Tartu Kunstimaja suures saalis.

Näituse eelretsensendid on dr Elnara Taidre ja Peeter Talvistu.

Doktoritöö juhendaja on dr Alari Allik.

Näitus on avatud kuni 26.03.2023.

Sirja-Liisa Eelma autoetnograafiline loovuurimus uurib tühjuse (tunde) tekkimist läbi maalikunsti. Tühjust käsitleb autor kui loovat potentsiaali, mille paradoksaalsus väljendub mõiste hõlmamatuses, tühjuse ja täidetuse omavahelises dünaamikas ja seotuses, üleminekus ühest olekust teise.

Türi kultuurikeskuse kunstigaleriis on avatud Maria-Kristiina Ulase näitus „Olendi olemine“.
Näitus on avatud 07.03.–14.04.2023

Olendi olemine on kerge ja kirgas. Olend näeb ja kuuleb. Olend rõõmustab ja hõikleb, eritleb ja eritab. Olend hüüatab ehmunult aga tunnetab oma jõudu. Olend on täis roosa ja sinise värvi paisumisi. Ikka need jooned! Ei, ainult joontest ei piisa- tahaks pliiati pehmust, pindade sujuvust. Ometi jooned on toeks, alati saab tõmmata jooni, joontest kujunevad viirutused, viirutustest pinnad, tekibki elu. Olendi elu paberil.

24. märtsil Adamson-Ericu muuseumis avataval näitusel „Puude taga on mets“ on eksponeeritud Leili Muuga, Enn Põldroosi, Olga Terri, Olav Marani ja teiste Eesti autorite metsa- ja loodusmaastikud koos 20. sajandi loomaskulptuuridega. Näitusele annab sarkastilise lõppakordi Edward von Lõnguse humoorikas videoteos.

Väljapanek uurib metsa kui kultuurilise fenomeni kujunemise ja kinnistumise ühte peatükki hilisnõukogude perioodil – ajal, mil sai järjest selgemaks, et inimtegevus ja metsamajandus on ohustamas looduskeskkonna tasakaalu.

Galeriides Metropol Kapp ja Metropol Trepp
(Vana-Kalamaja 46)
11.03–02.04.2023

9. märtsi tegevuskunsti festivali „Kehakultuur” raames avati galeriis Metropol väljapanek, mis toob juhusliku kokkuvõtlikkusega nähtavale protsendikunsti temaatika mõningad allhoovused.

Kuidas on juhtunud, et selline tööstusharu nagu sport, on kultuurimaastikul üha suuremat rolli mängima tõusnud? Muusika- ja kinotegijad võistlevad juba ammu. Nüüd on kord kujutava kunsti kätte jõudnud- protsendikunsti konkurssidel osalemine on võtmas rahvusspordi mõõtmeid. Kuid kõiges, kus on mängus konkurents, tulevad mängu ka pahupooled. Kohtunike kompetentsus, võistlustingimuste kallutatus ja vajakajäämised teostuse kvaliteedis on uued teemad kunstiringkondades. Mida saaks paremini teha ja millised on võimalikud kitsaskohad? Tuleb võistelda ja kohaneda.

Alates 23. märtsist on ARSi projektiruumis avatud Maarja Mäemetsa loominguline projekt ¨liivalossid / sand castles¨.
NB! Projekti oluline osa on publikuprogramm ehk kohapeal autori juhendatud jooga- ja meditatsioonitunnid, mille täpsem ajakava ja detailid selguvad peagi.

¨Kui aeg kaob mu käte vahelt. Ja mina kaon ses ajavahes. Siis kuhu ma lähen?

Kuulsin kunagi sümbolit liivalosside ehitamisest rannal. Kuidas me inimestena oleme kõik põlvini liivas, haaratud täielikult oma tegevusest – rajades kraave ja teid, planeerides keerukat siseplaani, ehitades aina kõrgemaid ja uhkemaid torne – et me ei märke suurt lainet lähenemas, mis lõpuks viimsegi endaga kaasa viib. Lossist saab jälle liiv ning kõik jõuab uuesti algusesse. Ning selles peitubki inimeseks olemise paradoks – ehitada ja luua midagi, teades ette selle paratamatut lagunemist. Ja lagunemist dikteerib aeg.

18.–19. märtsis 2023 osaleb Lugemik esimest korda Brüsselis toimuval kunstiraamatumessil WIELS Art Book Fair, kus näitab viimase kolme aasta jooksul ilmunud trükiseid. Esmaesitlusele tuleb Tanja Muravskaja ülevaatlik monograafia Tanja’s Gardens, mis koondab kunstniku teoseid aastatest 2005–2022. 

Mitmed raamatus eksponeeritud teosed on omandanud peale Venemaa alustatud sõda Ukrainas uue mõõtme. Raamatus on reprodutseeritud Muravskaja ka üks rahvusvaheliselt tuntuim teos „Kolm õde“ (2015), milles kaks nõbu, üks Ukrainast ja teine Venemaalt, väljendavad oma arusaama Maidani revolutsioonist ja Krimmi okupeerimisest. Kolmas õde (töö pealkiri viitab sõnamängule, kuna ukraina ja vene keeles kutsutakse nõbusid õdedeks) teoses on kaamera taha peidetud kunstnik ise.

25.02.2023–04.06.2023  

Näitus „Vaata mind! Kuula mind!“ koosneb Eestis elavate venekeelsete naiskunstnike elulistest, jõulistest ja vaatajat liigutavatest kunstiteostest.

Kuigi kümnel sel näitusel osaleval kunstnikul on väga erinev taust, loominguline lähenemine ja karjäärikaar, on neil ka kolm ühist nimetajat: nad on naised, nende karjääri kese on Eesti ning üks nende peamisi igapäevakeeli on vene keel.

Nii autorite endi kogemus kui viimase kahe kümnendi erinevad uurimused näitavad, et Eesti tööturul on väga tugev etniline segregatsioon. Koos meie ühiskonnas ikka veel valitsevate soostereotüüpidega ning loominguliste töötajate majandusliku ebastabiilsusega on vene keelt rääkivail naiskunstnikel vaja edu nimel astuda mitte paar, vaid sageli väga palju samme teistest autoritest rohkem.