Breadcrumb
Üritused
Reedel, 28. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Läti maalikunstniku Madara Lazdiņa isikunäitus „Kaja”.
Kunstnik kasutab heli ja selle füüsikalisi omadusi kirjeldamaks meie suhet keskkonda, ühiskonda ja meie endi sisemisse maailma. Abstraktne maalilaad on kombineeritud detailsete joonistustega, monokroomsus vastandub eredate värvidega. Kõige meid ümbritseva kaja on kohal meie arusaamades ja maailmavaates ning see võimaldab meil näha asju erinevate vaatenurkade alt.
Lazdiņa lisab: “Meil on võimatu ennast isoleerida: kõik kajab, isegi kui proovime seda ignoreerida või eitada. Nendes maalides proovin visualiseerida oma reaalsusega seotud unistusi ja ootuseid ning nende üle mõtiskleda. Füüsiline reaalsus on sõlmitud kokku seesmisega, mis pole küll kuidagi käega katsutav, kuid on siiski kõigi poolt kogetud.”
Kunstnik kasutab heli ja selle füüsikalisi omadusi kirjeldamaks meie suhet keskkonda, ühiskonda ja meie endi sisemisse maailma. Abstraktne maalilaad on kombineeritud detailsete joonistustega, monokroomsus vastandub eredate värvidega. Kõige meid ümbritseva kaja on kohal meie arusaamades ja maailmavaates ning see võimaldab meil näha asju erinevate vaatenurkade alt.
Lazdiņa lisab: “Meil on võimatu ennast isoleerida: kõik kajab, isegi kui proovime seda ignoreerida või eitada. Nendes maalides proovin visualiseerida oma reaalsusega seotud unistusi ja ootuseid ning nende üle mõtiskleda. Füüsiline reaalsus on sõlmitud kokku seesmisega, mis pole küll kuidagi käega katsutav, kuid on siiski kõigi poolt kogetud.”
Reedel, 28. juunil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Jane ja Jaanus Remmi ühisnäitus „t”.
Maanteed mõjutavad oluliselt inimeste ja loomade käitumist ning keskkonda. Iga uus tee toob sõitjaid juurde. Teedel on suur roll selles, kuidas me tajume maastikku ja maad, kuna enamus inimesi elab tänapäeval linnades ja aktiivne kogemus erinevate maastikega toimub teel liikudes vaataja positsioonilt. Jane Remmi maalid kujutavad vaateid maanteelt, Jaanus Remmi fotod vaatlevad teed ja liikumist metslooma perspektiivist, nii nagu ökoloog seda mõistab. Kohtuvad maalikunsti ja loodusteaduse, inimese ja metslooma teed.
Maanteed mõjutavad oluliselt inimeste ja loomade käitumist ning keskkonda. Iga uus tee toob sõitjaid juurde. Teedel on suur roll selles, kuidas me tajume maastikku ja maad, kuna enamus inimesi elab tänapäeval linnades ja aktiivne kogemus erinevate maastikega toimub teel liikudes vaataja positsioonilt. Jane Remmi maalid kujutavad vaateid maanteelt, Jaanus Remmi fotod vaatlevad teed ja liikumist metslooma perspektiivist, nii nagu ökoloog seda mõistab. Kohtuvad maalikunsti ja loodusteaduse, inimese ja metslooma teed.
20. juunist on Kunstihoone galeriis avatud Britta Benno isikunäitus „Düstoopiline Tallinn“, milles kunstnik teeb katse kujutleda kauget tulevikku. Näitus on otsekui hübriidjoonistustest lõuendil, graafilistest lehtedest ja installatsioonist koosnev imedekamber, milles leiduvad väärisesemed ja kujutised jutustavad katkendliku loo saabuvast hukust.
Näituse kuraator on Siim Preiman.
Näitus avatakse kolmapäeval, 19. juunil kell 18 ja see jääb avatuks 11. augustini.
Näituse kuraator on Siim Preiman.
Näitus avatakse kolmapäeval, 19. juunil kell 18 ja see jääb avatuks 11. augustini.
Teated inimtekkelisest kliimamuutusest muutuvad meedias üha sagedasemaks. Kõikjal maailmas kutsuvad teadlased inimkonda üles radikaalsetele sammudele, sest mustemad stsenaariumid lubavad hukatuslikke tagajärgi juba käesoleva sajandi lõpuks. Britta Benno nägemus meie kodulinnast ei ole futuristlik idealism kõrghoonetega ega tuumaajastu optimism lendavate autodega, vaid antropotseenile kohane pessimism lagunevate hoonete ja nende vahel lokkava taimestikuga.
Laupäeval 15.06 kell 18:00 – 22:00 toimub suvehooaja avamine Vaskjala Loomeresidentuuris.
Alustatakse kunstituuriga, mille käigus on võimalik tutvuda installatsioonide ja väliobjektidega Rae Koolimaja lähiümbruses. Ettenäitamisele tulevad teosed järgnevatelt kunstnikelt:
Kilian Ochs (EST/DEU), Janno Bergmann (EST), Vladimir Kozin (RUS), Federica Cogliandro & Giulia Lanza (ITA ), Šhiskin – Hokusai (RUS),
Tanel Saar (EST), Simon Whetham (GBR), Alexander Kamelhair (USA),
Chad Stayrook (USA)
Alustatakse kunstituuriga, mille käigus on võimalik tutvuda installatsioonide ja väliobjektidega Rae Koolimaja lähiümbruses. Ettenäitamisele tulevad teosed järgnevatelt kunstnikelt:
Kilian Ochs (EST/DEU), Janno Bergmann (EST), Vladimir Kozin (RUS), Federica Cogliandro & Giulia Lanza (ITA ), Šhiskin – Hokusai (RUS),
Tanel Saar (EST), Simon Whetham (GBR), Alexander Kamelhair (USA),
Chad Stayrook (USA)
Kunstituurile järgneb --> Noolegrupi installatsioonide presentatsioon
väljas ning Rae Koolimajas sees.
Kunstirühmitusse --> Noolegrupp (asutatud 2004) kuuluvad Triinu Jürves ja Villem Jahu, kes enamasti eelistavad oma loomingus kohaspetsiifilist interaktiivset lähenemist, kihilist viitamist ja nihestatud kujundikeelt.
Alates 22. juunist on Tallinna Kunstihoones avatud rahvusvaheline grupinäitus „Hea olemise kunst“, mis võtab vaatluse alla kunsti tegemise eetika keeruka üleilmse kriisi käes vaevlevas maailmas ning on katse luua olukorra tõsidusele vastav näitus.
Osalevad kunstnikud: Dylan Ray Arnold, Carl Giffney, Diana Lelonek, Taus Makhacheva, Georgi Markelov, Eléonore de Montesquiou, Jana Shostak, Hanna Piksarv, Liina Pääsuke, Bita Razavi, Uku Sepsivart, Idioodid, Roi Vaara, Mari Volens. Näituse kuraator on Siim Preiman.
Näituse avamine toimub 21. juunil kell 18.00 ning see jääb avatuks 1. septembrini.
29. juunil kell 14:00 toimub näitusel kuraatorituur.
Osalevad kunstnikud: Dylan Ray Arnold, Carl Giffney, Diana Lelonek, Taus Makhacheva, Georgi Markelov, Eléonore de Montesquiou, Jana Shostak, Hanna Piksarv, Liina Pääsuke, Bita Razavi, Uku Sepsivart, Idioodid, Roi Vaara, Mari Volens. Näituse kuraator on Siim Preiman.
Näituse avamine toimub 21. juunil kell 18.00 ning see jääb avatuks 1. septembrini.
29. juunil kell 14:00 toimub näitusel kuraatorituur.
Reedel, 14. juunil kell 19:00 avab Tarrvi Laamann Fahle Galeriis oma värskeimal loomingul põhineva maalinäituse “Impulss”. Suur osa Fahle Galeriis esitletavast loomingust on valminud möödunud aasta jooksul Jamaica saarel.
“Selle näituse looming sai koloriitne ja kontrastne nagu Jamaica elu, inspiratsiooni on andnud saare elanikud ja sealne lopsakas loodus - soe päike ja Kariibi meri. Impulsi olen võtnud otse loodusest ja kohalikust kultuurist - trükkisin lõuenditele mango, mandli ja banaanipuu lehti, kleepisin väljalõikeid kohalikest ajalehtedest. Viimase kihina katab lõuendeid Jamaicale omastes värvitoonides värvikas akrüülvärv, mis voogab ja pulseerib maalidel sarnaselt kohalikule rahvamuusikale - reggae rütmides,” kirjeldab kunstnik oma värskeimat loomingut.
Jamaical valminud maaliseeria on juba mitmes, kus kunstnik võtab impulsi kohalikust kultuurist ja kirjeldab kohalikku keskkonda vaatajale läbi omase maalikeele.
Neljapäeval, 13. juunil kell 18.00 avatakse Tallinnas HOP galeriis Saskia Järve ja Maria Sidljarevitsi näitus „Mäleta mind“.
Saskia Järve ja Maria Sidljarevitši ühisprojekt „Mäleta mind“ tegeleb laiemalt eksistentsiaalsuse, hingelisuse ja igavikulisuse temaatikatega. Projekti keskmes on mõiste presentism – ajaloolisuse režiim, millele on sellisel kujul nime leidnud prantsuse ajaloolane Francois Hartog (sündinud 1946). F.Hartog on vastandanud presentismi futurismile, modernset aega kaua valitsenud režiimile, kus kehtis tuleviku ülemvõim. Kõike olevikus tehtavat õigustati alati tulevikuga, mis tänu progressi kujutelmale pidi tulema minevikust parem. Presentismi režiimis tajutakse tulevikku ähvardavana, sest ta ligineb meile katastroofide kujul, mille oleme ise põhjustanud.
Reedel, 14. juunil kell 15.00 avatakse Kuressaare kultuurikeskuses rühmituse P.E.A. näitus „Õige P.E.A.”. Rühmituse P.E.A. moodustavad kolm loomingulist sõpra – Priit, Erki ja Andres. Nende eesnimetähtedest tuletatud rühmitus on tänaseks tegutsenud juba 19 aastat.
Koos on tehtud näitusi põhiliselt Tallinas, aga ka Haapsalus ja Vilniuses. Kuressaare kultuurikeskuses avatav näitus „Õige P.E.A.” on nende seitsmes näitus.
Priit Joala (1968) on rohkem tuntud disainerina. Ta on loonud kogu Zizi Disaini kollektsiooni. Joala on esinenud näitustel alates aastast 1994. aastast. Lisaks mitmetele ühisnäitustele on tal olnud ka kolm isiknäitust Mustpeade Maja Galeriis, Tokko & Arraku Galeriis ja Rahvusraamatukogu Galeriis.
Erki Kasemets (1969) on rühmituse “P.E.A” asutajaliige (2000).
Kiirelt teisenevas maailmas uute materjalide ja tehniliste võimaluste kõrval on endiselt kunstniku võimed oskused ja käeline tegevus asendamatud.
Tekstiil on läbi aegade olnud traditsioonihoidja, ühtaegunii kaunistav kui ka tarbitav, mõjutab nii kandjat kui ruumi.
Sellel näitusel Türi galeriis on näha väike ülevaade Meie viimastest töödest. Meid ühendab huvi unikaalsete kangaste trükkimise ja maalimise vastu, seda ilmselt juba esimestest tudengiaastatest ERKI-s (EKA). Milvi tööd pärinevad näitusest “Viinistu Tünnides”. Ülle tööd- möödunudtalvistest näitustest Riias ja Kotkas- on mõeldud kasutamiseks kas paneelkardinaks, rulooks või lihtsalt värvilaiguks ruumis. Kui tuleb hea mõte, võtke meiega ühendust- näitus peaks olema kangastele vahepeatus
Inge Teder, kunstiajaloolane.
Tallinna Jaani kiriku galerii 13.06.–15.07.2019
Näituse avamine neljapäeval, 13. juunil kell 16.00
Kunstnik Liis Koger kirjutab näituse maalide kohta järgmist:
„Kõige rohkem olen ma vist maalinud taeva-pilte. Eesti keeles ei ole sõnale „taevas“ nii palju natukene erinevaid vasteid kui inglise keeles. The connection between heaven and Earth is sky. Maa ja taeva vahel on taevas. Taevas on õhk. Samas on eesti keele sõna „taevas“ vastav nii küsimusele „mis?“ kui ka küsimusele „kus?“. „Meie isa, kes Sa oled…“ saab siit kohe tähendusi juurde.
Me ei saa ümber keelest, kuid me saame üle pilvedest. Näitusel puuduvad reeglina pilvise ilma pildid, aga erandina võib leida ka pilves maale.