Üritused

Kolmapäeval, 21.detsembril kell 17 avatakse Pärnu Linnagaleriis kaks näitust, Animailma näitus „Mugulad“ ning Silja Saarepuu ja Villu Plingi näitus „Juurikad“.

Olete väga oodatud näituste avamistele!

Animailm „Mugulad“
Galerii trepist üles tulles, keerad vasemale - satud Animailma, kus näed väikeste tegelaste toimetusi maa all ja seda, mis tegelikult toimub samal ajal kui maa peal köögiviljakasvatusega tegeletakse.

Animailma näituse keskseks tööks on animafilm „Naeris“. Animatsiooni kõrval on näitusel väljas valguskastidesse kätketud ruumilised pildid ning fotofragmendid animatsioonist „Naeris“.

„Naeris“ on lugu selles, mis toimub maa all samal ajal kui maa peal köögiviljakasvatusega tegeletakse.
Ka omandist, koostööst ja reetmisest.

GÜ galeriis ARS Kunstilinnakus E-R 12-18 / 21 ja 22 detsember, 2-21 jaanuar.
Näituse avamine 20. detsembril kell 17.00!

Graafika Eksperimentaalateljee, toonane Graafikakoda on loomingulise absurdi töökoda.

Pikki aastakümneid valitsev ametlik ideoloogia - totalitaarne absurd - sunnib pagema teise reaalsusesse. Värav vabamasse vaimsesse oaasi asub Tallinna kesklinnas - linnamüüri seest läbi minnes pääseb Kunstihoone õuel asuvasse Graafika Eksperimentaalateljeesse. Sinna koguneb pea iga päev seltskond erinevatelt loomealadelt, et arutleda ja maailma parandada. Ühiskonnas valitsev irreaalsus tõstab kunstnikud maast lahti ja see keeratakse Graafikakojas veelgi üle vindi.

Ateljees toimunud arutelud tiivustavad loomingulist lendu. Tulemuseks on Eesti graafika ülevabariigiline tuntus ja plahvatuslikult hea tase!

15. detsembril kell 18.00 avab Haus  Galeriis näituse  U R M A S   V I I K .

Vaid üheksa suureformaadilist teost Urmas Viigi uuest graafikaloomingust toovad Haus Galerii sametmustjate seintega näitusesaali kaasakiskuvalt müstilise atmosfääri.

Kunstniku omamütoloogiliste tribaalrebaste kummalised figuurid valgel paberipinnal põimivad looma ja inimese, kes kohtuvad ürgsel, ent peenelt intellektuaalse tunnetusega loodud eksistentsiaalsel ühisväljal - ruumis, mille tundevärve loovad vaatajas endas tekkivad rütmid, mida tribaalrebaste poosid, pilgud ja sisepinged atraktiivselt provotseerivad.

Reedel, 16. detsembril 2022 kell 18.00 avab Tarvo Varres Hobusepea galeriis isiknäituse „Aja vari“. Näitus jääb avatuks 9. jaanuarini 2023.

Kui kaua see kestis ma ei kujuta ette, see ei olnud kujutletav aeg, see ei kuulunud ka juhtuvate asjade aega. - Maurice Blanchot

Tarvo Varrese isiknäitus „Aja vari“ on formaadilt kohaspetsiifiline tekstipõhine installatsioon,
mis vormistab valiku Maurice Blanchot’ lauseid nii skulpturaalsete kui kontseptuaalsete objektidena. Lisaks enese ja aja mõtestamisele, mille juures on arvesse võetud nii nende mitmemõttelisust kui mitmemõõtelisust, raamivad Varrese teoste mõtestikku veel ka paljususe, ähmasuse, vasturääkivuse ja piirikogemuse mõisted.

16.12, kell 14.00, EKA aulas

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu seminar võtab lähivaatesse sel aastal enim vaidlusi põhjustanud kunstivaldkonna: monumendid ja monumentaalkunsti, fassaadid ja arhitektuuridekoori. 

Kutsutud on eri valdkondade eksperdid, et arutleda koos nendega keerulise pärandi toimetuleku eri tahkude ja võimaluste üle.

Lühiettekanded: Hilkka Hiiop, Daniele Monticelli, Mariann Raisma, Tõnis Saadoja, Virve Sarapik ja Aro Velmet

Eesti Kunstiakadeemia tudengite paneel: kureerib Hans Alla

Seminari modereerivad: Krista Kodres ja Linda Kaljundi

Sel neljapäeval, 15. detsembril kell 18 toimub Kumu näitusel „Kunst või teadus“ temaatiline tuur meditsiini ajaloost. Ekskursiooni juhivad ajaloolane ja Lõuna-California ülikooli õppejõud Aro Velmet ning kunstnik Kristina Norman. Seejärel leiab aset vestlusring, kus arutletakse ka näitusele loodud kunstiteose „Võrdlev anatoomia“ üle. Teos valmis Kristina Normani ja tantsukunstnik Joanna Kalmu loomingulises koostöös.

Üritusel võetakse fookusesse uued vaatenurgad meditsiiniajaloole. Ühtlasi vaadeldakse kriitilise pilguga siinseid materjale – kaasa arvatud näitusel esitletud meditsiinilisi joonistusi, mudeleid ja fotosid – ning küsitakse, milliste globaalses meditsiiniajaloo uurimises aktuaalsete teemadega need haakuvad.

Teisipäeval, 13. detsembril 2022 kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Taavi Rekkaro esimene isiknäitus „aitäh kõige eest“. Avamisel toimub ka näitusel põhineva kunstnikuraamatu esitlus. Näitus jääb avatuks 7. jaanuarini 2023.

Kui pikk suhe ootamatult lõpeb, avastab autor end täielikus tühjuses. Elukaaslane võtab kaasa kõik oma asjad ja temaga koos kaob ka kogu tähendus. Ainult peeglile jäetud napp hüvastijätuteade „aitäh kõigest eest“ meenutab, et mingi maailm on kunagi ja kusagil ka varem eksisteerinud. Peeglist vaatab aga vastu elu, mis näib pöördumatult ebaõnnestunud. Õpitud eriala on lihtsalt diplom, mitte kutsumus. Pikaaegne armastatu on leidnud endale kellegi parema. Tuba on tühi.

Millest haaraksid sina kinni, kui kõik on läinud?

15.12.2022–09.01.2023
Avamine 15.12.2022, 18.00

„Ma olin varem nii habras... Aga nüüd olen nii metsik.
Hull tüdruk, keeruta!
Nüüd tunnen end palju paremini.“

Pimedas on see kõik trikk. Ja keegi ei tea. Oleme hetkes, hetkedes. Meie silmad heidavad pilgu, ajame teid naerma, oleme provokatiivsed, tantsime, joome. Teeskleme, et meil on lõbus. Murrame omaenda südameid. Ja me teeme seda ikka ja jälle.

Michelle Gurevichi laulu Party Girl sõnade taustal esitlevad Tammoja ja Cox kaasaegseid ehteid, mis kujutavad, eitavad, defineerivad ja moonutavad kujutluspilte, mida me endast naistena kanname: meie haavatavusest, tugevustest, hirmudest ja soovidest - tõelised või kujutletud. Sellest tüdrukust, keda sa võid tunda, kes sa võid olla.

Kolmapäeval, 14.12. kell 19:00 toimub Kirjanike Maja musta laega saalis Evi Tihemetsa ja Joonas Hellerma vestlusõhtu.

Vestlusõhtul esitletakse näituseformaadi „Ühe pildi galerii“ raames Kirjanike Maja musta laega saalis Evi Tihemetsa 50-ndatel trükitud suureformaadilist litograafiat „Lained / Waves“.
Evi Tihemets (s. 1932 Tapal) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1958 ning on seejärel töötanud vabakutselise kunstnikuna. Tihemets on viljelenud väga erinevaid tehnikaid, eelkõige värvilist litograafiat, pehmelakki ja teisi sügavtrükitehnikaid, segatehnikaid. Ta on loonud nii pisigraafikat, portreesid kui ka monumentaalseid suurvorme, illustreerinud raamatuid, kujutanud nii loodust kui ka tööstusmaastikke. Tihemets on pälvinud Wiiralti kunstiauhinna (2011) ning Kristjan Raua preemia (1992, 2013).

TEEKOND NIRVAANASSE
Piret Mildebergi subjektiivne näitus ajast 
 

          TEEKOND NIRVAANASSE

      Üks väga subjektiivne näitus ajast.

          Läbi minu käe ja silmade.

   1967.aastal laulsid neli umbes 25 aastast noormeest Inglismaal lõbusalt laulu „When I`m 64“.

                   Will you still need me,

                    will you still feed me