Breadcrumb
Üritused
Olete oodatud Mall Nukke isiknäituse avamisele Art&Tonic galeriis 11. septembril kell 18.00.
„Nukke popkunst algas pliiatsi ja pastelliga. Tema varasemad joonistused, valdavalt figuraalsed kompositsioonid, olid luksuslikult värviküllased, kiiskavas, ergavas, mürgilt sätendavas värviskaalas ning jõuliselt konstueeritud. Kõik oli dekadentlikult pillav. Kuld- ja sidrunkollane, vasepuna, priljantroheline, purpur, lõheroosa, ihuroosa – kõik silmakriipivad ja adrenaliinirohked värvikeedused olid Nukkel juba varakult repertuaaris. Sellel voogaval värvikangal võtsid koha sisse juba tuttavad erootilised figuurid varasemast graafikast, nüüd küll kirevaiks tätoveerituina ja naudisklevalt lõtvades esinemispoosides.
Teisipäeval, 8. septembril kell 17.00 toimub Tallinnas A–galeriis kunstnikuvestlus ehtenäitust „Vooruse lätted“ (fotol) eksponeeriva metallikunstniku Erle Nemvaltsi ja kunstiteadlase Harry Liivranna vahel. Nemvalts pälvis 2019. aastal Noore Ehte Fondi eristipendiumi, tema näitus kestab 12. septembrini.
Nemvaltsi teine isikunäitus mõtiskleb selle üle, kui igihaljad on otsingud eetilise koostoimimise viiside järele ühiskonnas ning kuidas see otsing ebakindlas kaasajas otsusteks manifesteerub.
„Inimesed on aegade algusest otsinud kombelist täiust. Sellest hoolimata tundub keeruline leida inimtegevusega seotud valdkonda, kus ei tehtaks eetilisi kompromisse mõne kindla grupi huvides. Mida aeg edasi, seda jõulisemalt tegeletakse nende kitsaste huvide nimel nii enese kui ümbritseva hävitamisega. Ometi ei ole selles midagi uut. Inimkond on ikka hukatuse äärel olnud, kuid sellest kuidagi siiski välja tulnud.
Alates 12. septembrist on ARS kunstilinnaku Projektiruumis avatud rahvusvaheline köitekunstinäitus Scripta manent VI. Näituse avamisele eelneb seminar, kus esinevad köitekunstnikud Eestist, Austraaliast ja Leedust. Näituse ja seminari korraldaja on Eesti Köitekunstnike Ühendus.
Scripta manent (ladina keeles „kirjutatu jääb“) toimub Tallinnas iga viie aasta järel. Alates esimesest näitusest 1995. aastal on huvi keskmes olnud eesti kultuuri paremiku tutvustamine. Varem köidetud tekstikogumike hulka on kuulunud luuletajate Doris Kareva ja Jaan Kaplinski looming, helilooja Veljo Tormise muusikaloengute materjalid ning valimik eesti noorte luulet ja eesti laste kirjutatud muinasjutte.
Seekord on 129 kunstnikku 15 riigist köitnud Valdur Mikita tekstikogumikku „Forestonia. Estwald.
Neljapäeval, 10. septembril kell 18.00 avatakse Tallinna Linnagaleriis näitus „Nagu kivid voolavas vees“. Väljapanek kõneleb kolme kunstniku järjekindlast, imetlusväärselt muutumisvõimelisest loomingust. Ühtaegu tagasihoidlikust ja jõuliselt ennastkehtestavast. Kuraator Tamara Luuk on palunud näitusele just niisuguse koosluse osutades, et poeesia, intuitsioon, ilu ja kokkukõla käivad ka tänapäeval oma helget rada laskmata sel rohtu kasvada.
Tiiu Pallo-Vaik, Naima Neidre ja Ingrid Allik – selle näituse kolm autorit – on nagu värvilised kivid, mida ajavool järjest kaunimaks lihvib. Ei tule kõne allagi, et need voolu oma kehalikkusega takistaksid või ümber suunaksid, selleks on nad liialt haprad. Et vesi neid omatahtsi siia-sinna veeretaks, ei tule samuti kõne alla.
Septembris 2020 saab Viimsi Raamatukogus näha Illimar Pauli joonistusi, mis on valminud aastatel 2015 - 2020.
Avamist ja sulgemist ei toimu. Aeg on ju selline eriline.
Lisainfo:
Viimsi Raamatukogu
Randvere tee 9
Haabneeme alevik
74001 Viimsi
E–R 10–20
L–P 10–16
Haabneeme alevik
74001 Viimsi
E–R 10–20
L–P 10–16
Olete oodatud Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka näituse „Klaas. Betoon. Ruum“ avamisele Haapsalu Linnagaleriis pühapäeval, 6. septembril kell 15.00.
Klaasikunstnike Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka monumentaalteoste näitusel keskendutakse geomeetrilistele, avaliku ruumiga seotud töödele, mis põhinevad tugeval seosel ümbritseva arhitektuuriga.
Tööde fotode kõrval eksponeeritud materjalinäited – paksud sügavatoonilised klaasplokid, õrnad laboriklaasist torud või värvilised vitraazhid – on kui selle kunsti algelemendid, mille kordamisel ja omavahelisel seostamisel on teosed saanud oma vormi. Nii on toonane kunst vaatajale koost lahti võetud ja suunab tema tähelepanu tagasi aega ja ruumi, kust tähelepanu on välja libisenud.
Alates neljapäevast, 3. septembrist saab HOP galeriis vaadata Villu Plinki näitust „Lühilood“.
Avataval näitusel viib kunstnik Villu Plink kokku ehteloomingu ja videokunsti kogemuse. Tulemusena näeme näituse keskmes teost „Segane lugu“, mis kõneleb enese eest ja seda otseses mõttes.
Videoteose „Segane lugu“ kõrval on galeriiruumis eksponeeritud ehete sari „Lühilood“, pintsel-rinnaehted, mille tipus kasvava jutumulli sees loovad uusi ja äraspidiseid lugusid justkui pintslist pudenenud värvilised tardunud hetked mälupiltidest, fotodelt ja joonistustest.
Kõik sai alguse ühest minu ehtest, prossist „J.T“. Ma tegin selle aastal 2015. See ringles mõnel näitusel ja siis jõudis ringiga minu juurde tagasi.
Ikka armastatakse öelda, et las kunst räägib enda eest.
Näitus TEGIJAD toob Uue Kunsti Muuseumi näitusesaalidesse läbilõike Eesti tekstiilikunsti paremikust, publiku ette jõuab ülevaade Aasta Tekstiilikunstnikuks valitud autorite loomingust läbi mitme aastakümne.
Eesti Tekstiilikunstnike Liit (ETeKL) on aastapreemiate väljaandmist korraldanud alates 1996. aastast. Läbi aegade on Aasta Tekstiilikunstniku tunnustuse pälvinud kuusteist autorit: Elna Kaasik, Mare Kelpman, Peeter Kuutma, Krista Leesi, Maasike Maasik, Lylian Meister, Aet Ollisaar, Kadi Pajupuu, Ene Pars, Erika Pedak, Katrin Pere, Tiina Puhkan, Ülle Raadik, Anu Raud, Kaire Tali ja Milvi Thalheim. Krista Leesi, Katrin Pere ja Mare Kelpman on preemia pälvinud kolmel korral ning Erika Pedak ja Tiina Puhkan kahel korral.